"Kuidas elad, Emajõgi?" 21.09.2016 KIKi projekti raames

Retke algus ja lõpp: Tartu

Looduslodja retk „Kuidas elad, Emajõgi?“ sisaldab loodusõpperogrammi, mille käigus otsime vastust küsimustele: Kuidas ja miks tekivad jõed? Millised taimed ja loomad jões elavad ja kuidas nad vee all hakkama saavad? Miks on jõed loodusele olulised? Kuidas on inimesed jõgesid läbi aegade kasutanud? Mida saan mina teha, et jõel oleks hea olla? 

Lisaks tutvume lodja kui Emajõe põlise laevatüübiga ja teostame laevasõiduga seotud loodusvaatlust – voolusuund ja kiirus, parem-vasak kallas, ilmakaared ja kompass, põhjareljeef ja kajalood, ilmastik.

Grupi suurus kuni 36 in.

Retke maksumus koos õppeprogrammiga on 260.- eurot.

Lodjale minek

Antsla Gümnaasiumi 5a ja 5b klass käisid 21.09.2016 Tartus Emajõe peal lodjaga sõitmas. Nende programm kestis ühe tunni. Emajõe peal sõiteti ja samal ajal kui viiendad klassid nautisid vaatet räägiti sellest, et lodjad olid vanasti kaubalaevad ja Eestis on paegu ainus lodi üldse ning veel räägiti üks huvitav vanast ajast pärit fakt, et kui tuult polnud vedasid lotja naised, kuna mehed olid tööl ja hobused olid hirmkallid tööloomad, samas oli lodja vedamine naistel hea võimalus perele lisaraha teenida. Meie Emajõgi on tervelt 100 kilomeetrit pikk ja algab ta Võrtsjärvest ja lõpeb Peipsijärves. Emajõe teepeal on ei rohkem ega vähem kui 11 silda see tähendab, et umbes iga kümne kilomeetri tagant on üks sild. Peale lodja sõitu läksid viiendad klassid Tartu Botaanikaaeda, seal tehti kõigepealt väike söögipaus, siis suunduti troopilisi taimi vaatam. Viiendad klassid vaatasid banaanipuid, kuid giidi jutust tuli välja, et baananipuu on hoopis maailma suurim rohttaim. Giid tutvustas viiendatele klassidele veel erinevaid datlipuid, palme, putuktoidulisitaimi, troopilisi, ripptaimi, kaktuseid, vesikilpkonni ja palju, palju muid taimi. Niimoodi lõppes viiendate klasside reis ja hakkati bussis rahulikult kodu poole veerema.
Jenni Ly 

 21. september me käisime klassiga Tartus Emajõe peal sõitmas. Programmi nimi oli  "Kuidas elab, Emajõgi?" Me käisime seal sõitmas ja see oli väga lahe, kuna sõitsime sildade alt läbi ja ma sain titaanikut mängida." Me jooksime ringi ja mängisime padjasõda, nägime kõige pikemat Eesti veepealset silda ja kõike muud.
Veel käisime Tartu botaanikaaias, kus oli väga lahe. Meile räägiti, et kõige vanem dattel oli 123 aastat vana, kookose sisust saab teha õli jne. Kui me läksime õue, siis me saime hästi palju asju maitsta ja saime teada erinatest puudest, mis oli huvitav. Me saime 15 minutit ise ringi käia. Meie käisime ühe veepealse puu juures teda vaatamas.                                                            

See reis oli tore reis

Kerttu

 Lodjasõit ning botaanika aed

Lodjasõit 

Sõitsime lodjaga Emajõel mitte küll terve Emajõe läbi, kuid veidike küll. Lodjalt nägime ka Tartut ning sildu, mis üle jõe viisid. Sildadele oli tehtud erinevaid graffiteid.

Botaanikaaias käisime sees, kus meile näidati igasuguseid erinevaid Aafrika, Ameerika ja Vahemere troopilisi taimi.

Õues oli ka Eesti taimi, kuid muude maade omi ka ning isegi mürgiseid. Kõige ilusam oli roosiaed.

Marite Kattai

 21. septembril käisime me oma klassiga Tartus ekskursioonil. Kõigepealt läksime me lodjaga sõitma. Sõit kestis enam-vähem tunnike. Meil oli väga tore ja mulle meeldis see väga. Meile räägiti ka igasuguseid asju. Näiteks et see lodi on Eesti ainus ja et kunagi neid kanti ka maa peal. 
Kui lodjaga sai sõidetud läksime me edasi Tartu botaanikaaeda. Kõigepealt läksime me sisse. Seal tutvustati meile igasuguseid võõramaa taimi nt bambust, palmi, banaane ja nii edasi. Meile näidati isegi kilpkonni, kalu ja isegi viirpapagoisid. Edasi liikusime teisele korrusele. Seal näidati meile erinevaid viljapuid ning edasi minnes oli ruum väga paljude kaktustega. Seal oli neid enam-vähem 150 erinevat liiki. Edasi läksime me välja. Seal kõigepealt näidati meile neid lilli mis võivad kasvada igas kodus. Edasi minnes oli palju lehiseid,kuuski ja muid puid. Üks puu mis mulle meelde jäi oli Olga lehis. See oli väga vana lehis ja on olnud Tartus kauem, kui Tartu botaanikaaed ise. Edasi olid veel taimi nagu näiteks kuused, sarapuu ja mu lemmik oli pannkoogipuu (pannkoogipuu lehed lõhnavad nagu pannkook) Edasi läksime me kuju juurde. See kuju oli botaanikaaia esimene juhataja Tartus, kes töötas seal kuus aastat. Sealt läksime me edasi. Siis tulid köögiviljad ja peale neid tulid taimed, mis võisid olla mürgised ja mida me ei tohtinud puutuda. Seal kõrval oli tiigike, kus ujusid mõned pardid. Lõpuks läksime me roosiaeda. Seal oli väga palju erinevaid roose, mis lõhnasid väga hästi. Peale seda hakkasime me tagasi algusesse liikuma. Lõpuks hakkasime me tagasi kooli poole liikuma ja nii meie päev lõppeski. See reis oli väga tore ja mulle väga meeldis see. Ma võiksin sinna mõnikord isegi uuesti minna. 
Helen Liibert

Tartu Botaanikaaed

Me käisime Tartu Botaanikaaias. Seal saime tuttavaks siiani teadmata paljude uute taimedega. Eriti puudega. Sees oli kaks eri poolt. Esimesel poolel räägiti väga detailselt banaanidest, kilpkonnadest ja lihasööja taimedest, kookosepuust ja mingist puust mille nime ma ei mäleta. Kuid muidugi ka teistest taimedest. Pärast seda suundusime me ülalkorrusele. Seal läksime läbi ukse järgmisse ruumi. Seal oli kohe tunda jahedamat keskkonda. See ruum oli kahe ruumi vahele ehitatud. Seal asusid kaktused. Paljud olid tavalised, aga mõned jällegi mürgised. Pärast seda läksime teisele poole üle ja sealt kohe trepist alla. Seal oli tunduvalt vähem Austraalia taimi kui eelnevas ruumis. Seal räägiti meile samuti taimedest ja üksikutest puudest. Ühes nurgas asusid kalad, mille kõrval voolas vett. Kui need kivist seinad oleks ära varjatud, oleks ma arvanud et olemegi vihmametsas. Pärast sisemist ringkäiku oli meil aeg minna välja. Seal oli kohe näidatud igasugu taimi. Ma arvan et kui ma need kõik siia ette kannaks, võttaks see väga palju ruumi. Igatahes... Meile näidati ja tutvustati botaanikaaia vanimat puud mis oli vist 210-290 vahepeal. Välja oli kantud ka Botaanikaaia esimene direktor. Meile näidati ka üht müüri, mis oli enne Tartu suurendamist olnud selle ümber. Siis tutvustati ka elupuud ja mingisugust pähkli puud...

Pärast seda oli kohe meie suund taimede ja maja poole, kuna ringkäik oli lõppemas. Meile tutvustati veel taimi mis olid enamus mürgised. [ Keegi veel puudutas kõiki ja naeris et ta on veel elus ] Aga pärast tuli välja et see mürk toimib läbi naha. Läksime edasi roosiaeda. Seal oli NIIIIII ilus. Seal olid nii armsad ja ilusad roosid. Seal oli neid niii palju eri värvides. Ning siis oli meil 15min et ise ringi vaadata. Siis oligi aeg lahkuda. Läksime bussi ja sõitsime koju. Mulle see päev igatahes meeldis, ja ikka väga.

Aga ära isegi mõtle lõpule. Jätsin mõned asjad nimelt vahelt ära, et nendest rohkem rääkida.

Mulle jäid 3 asja väga hästi meelde.

1.Esimeses ruumis olid väga lahedad lihasööja taimed. Seal oli selliseid, mis käivad KLÕPSTI ühe sekundiga kinni ja söövad ohvri. Teised on mul meelest lipsanud. Ja kolmandad olid minu lemmikud. Need rippusid puu küljes. Kui õigesti mäletan toimisid need nii... Kärbes lendab sisse. Ülemine keerdus ots keerab ennast kinni ja sisse tuleb vedelik, mis kärbse lämmatab.

2.Seal oli pannkoogi puu. Selle lehed lõhnasid nagu suhkruvatt. Ja neid valmis saanud lehti oli seal puu otsas 2 ja need olid ka tipus. Maast ei saanud võtta, sest nendel oli mulla lõhn juures.

3.Seal läks nina kohe pärast 5min olemist lahti.

Mulle meeldis see päev ja loodan et teistele ka.

Laura Stella 5B

  Ekskursioon Tartus

Esmalt käisime lodjakojas, kus sõitsime lodjaga Emajõel ringi, kust sõitsime 4 silla alt läbi. See oli üpris lahe sõit. Mulle väga meeldis seal lodja sees, kus sai end soojendada ja pikutada; osad ka mängisid seal. 

Edasi suundusime botaanikaaeda, see oli sealsamas lähedal, sõitsime natuke bussiga ja edasi läksime sillalt jalgsi üle. Botaanikaaias istusime ja sõime natuke ja siis asusime uurima botaanikaaeda, algul läksime meie 5.b seest poolt uurima ja siis tegime vahetust. Nägime väga palju suuri ja ilusaid taimi. Osad neist olid ka mürgised. Nägime ka kilpkonni. Väljas nägime selle esimese direktori (Gottfried Albrecht Germann 1803-1809 oli ta direktor botaanikaaial) mälestuskivi. Lõpus saime ka ise uurida väljast seda. Ja siis saigi päev Tartus läbi ja hakkasime tagasi Antslasse suunduma.

Berit Raudsepp

Tartu reis

21.septembril käisime viiendate klassidega Tartus ekskursioonil. Esmalt külastasime Tartus lodjakoda. Kus sõitsime lodjaga Emajõel ringi, mulle meeldis see väga, meile räägiti seal lodjast. Näiteks, et see lodi on Eestis ainus ja, et kunagi kanti ka maa peal. Sõit kestis umbes tund aeg. Kui lodjaga sai sõidetud läksime me botaanikaaeda. Kõigepealt läksime meie sisse ja 5.a klass läks välja. Seal tutvustati meile igasuguseid võõramaa taimi nt bambust, palmi, banaani jne. Uskumatu aga botaanikaaias olid ka kilpkonnad (nii veekilpkonnad kui ka maa kilpkonnad), kalasid ja viirpapagoisid. Siis läksime trepist üles. Teisele korrusele, kus nägime kakao puud sealt teiselt korruselt edasi kõndides nägime väga palju ja suuri ning väikeseid kaktusi, seal oli neid vähemalt 150 eri liiki. Edasi läksime trepist alla, kus oli Ameerika taimed seal olid nii ilusad lihtsalt. Siis saabus kord, kui meie läksime välja. Väljas uurisime algul selle botaanikaaia kaarti, mis siin läheduses veel oli. Siis hakkasime uurima, seal näidati meile lilli, mis võivad kasvada iga inimese kodus. Seal edasi olid lehiseid, kuuski ja palju muid taimi. Kõigi tüdrukute lemmikpuuks osutus pannkoogipuu, kuna selle puu kollased lehed lõhnasid pannkoogi järele. Edasi läksime selle esimese direktori mälestuskivi ja kuju juurde selle esimese direktori nimi Gottfried Albrecht Germann, kes oli direktor 1803-1809 aastani. Sealt edasi minnes olid taimed, mis olid osad mürgised ja me ei tohtinud neid ise puudutada. Seal taimede kõrval oli tiik, kus ujusid pardid. Lõpuks läksime me roosiaeda, mis oli nii ilus, saime ise seal ringi vaadata. Meil lasti ise seal igal pool ringi käia 15minutit käisin uurimas sealsamas tiigi juures seda keset tiiki olevat katusealust, kus sai istuda ja nautida. Siis hakkasime me tagasi bussi juurde liikuma ja Antslasse tulema ja nii meie päev lõppeski. See reis oli mega lahe. Ma tahaksin kindlasti sinna lodjale ja botaanikaaeda tagasi minna.

Berit Raudsepp

 Õppereis Tartusse

Väljusime koolist 10.30. Kohale jõudes läksime emajõe juurde ning läksime lodi Jõmmu peale. Meile räägiti kõigepealt emajõest. Emajõgi on 100km pikk ja umbes 20 kuni 140 meetrit lai. Emajõel on 11 silda

• Rannu-Jõesuu sild
• Kärevere sild
• Jänese raudteesild
• Kroonuaia sild
• Vabaduse sild
• Kaarsild
• Võidu sild
• Turusild
• Sõpruse sild
• Ihaste sild
• Luunja sild

Pikim neist on Sõpruse sild oma 490 meetriga.

See lodi,millega me sõitsime on puulaev hansaajast kuni 20. sajandini keskpaigani olnud kaupluslaev.

Pärast lodja sõitu me läksime botaanikaaeda. Kõigepealt läksime kasvuhoonesse. Kohe kui sisse astusime nägime me kilpkonni. Nemad olid vees elavad kilpkonnad. Siis nägime me sellist keskmist kasvu banaanipuud. Sain teada, et need banaanid mida me poest saame on tegelikult inimese aretatud banaanid. Metsikud banaanid on kõrged ja kobaras kasvavad kuni 600 või 700 banaani, ning nendel on ka seemned ning tegelikult ei ole banaanid puuviljad, vaid kõige suuremad rohttaimed. Kuis need banaanid, mida me poest saame on aretatud suured banaani puud väikesteks põõsadeks et neid olek lihtsam korjata ning seemned võetakse ära. Nägime igasuguseid eksootilisi taimi: palme, katuseid kookospalme, avokaadopuud ja palju muud huvitavat.

Seejärel läksime me õue ja tegime väikese ringi botaanikaaias. Nägime ka seal huvitavaid taimi ning puid. Seal aias oli Olaga lehis, mis on ühtlasi vanim ning ka haruldasem asunik. Puu kõrgus on 31 meetrit ning vanus ligikaudu 265 aastat vana puu. Vaatasime veel natuke aias ringi ning siis sõitsime tagasi koju. Jõudsime koju 17.30.

Mulle meeldis see õppereis, kuna sain teada palju uut ja huvitavat.

Johanna Joab

  Õppereis"Kuidas elad, Emajõgi" algas koolist väljasõiduga kell 10.30. Kogunesime bussi ja sõit võis alata. Jõudsime Tartu linna ja suundusime"Lodjakotta". Läksime lodja juurde "Jõmmu", kus meid võtsid vastu 2 vahvat naist ja jutukas mees. Alustasime sõitu Emajõel.  Sõitu alustades räägiti meile laevamärkidest, hoiatusmärkidest jne. Edasi tutvustati lodjasõidu ajalugu ning tutvustati Emajõe elu, millised kalad elavad jões, räägiti sildadest. Emajõe enda pikkus on 100km, ja Tartu linn on Emajõe keskpunktis. Lodjasõit oli meeldiv ja elamuslik. 
 Edasi suundusime Tartu Ülikooli Botaanikaaeda. Pidasime väikese pikniku, et keha kinnitada ja uudistada, mis edasi saab. Alustasime palmimajast, kus võttis meid vastu väike tiigike, kus elasid kilpkonnad ja paljud väikesed kalad.Tutvustati erinevaid palmipuid, banaanipuud ja datlipalmipuud. Eriti meeldis mulle hiiglasuur datlipalmipuu, mis oli üle elanud 2 maailmasõda. Botaanikaaias elasid ka papagoid, mis olid eriti vinged. Nägime palju erinevaid taimi, sealhulgas suhkruroog,ingver, ananassitaim ja palju muud. Oli palju beebipalmipuid kui suundusime kaktusemajja. Seal oli väga palju kaktuseliike nii mürgiseid kui söödavaid kaktusi. Külastasime ka lähistroopikataimi. Nägime palju okaspuid, mis meie kliimas ei kasva tavapäraselt. Eriti huvitav oli oma silmaga näha kaneelipuud ja katsuda oma käega palmipuid. Väga suurt imestust pakkus mulle õhkjuurtega sinine orhidee. Vahva tiik oli ka lähistroopikamajas, kus elasid küürkalad, keda ei õnnestund näha ja kuld kirjukogred. Sellega meie pisike ekskursioon siseruumides lõppes ja suundusime õue, kus oli vaadata palju erinevaid taimi jne. 
Aed oli 3ha suur, selleks oleks vaja mitu päeva, et kõik põhjalikult üle vaadata. Seal oli huvitav pannkoogipuu täiesti pannkoogilõhnaga. Seal oli kõiksugu samblaid, põõsaid, viljapuid ja muud kokku üle 13 000 liigi. Roosiaed oli täies õites ja hästi lõhnav. Oli tore ja meeldejääv päev.

Robert Kuus

Maik Hellamaa fotod