Pähkleid pudeneb! Tupp-villpeal on pähklikesed valmis saanud!
 |
| Kibetulikas |
 |
| Siin tegutses vahtlane, kes hoiab oma järglasi vahutombus, et nad ära ei kuivaks |
 |
| Tarnad ja tema viljad |
 |
| Villpea |
Taimel on meeldiv lõhn ja omapärased ilusad
õisikud, mistõttu teda kasutatakse lõikelillena. Rahvameditsiinis on
kasutatud uriinieritust soodustava vahendina. Igihalja ja kaunite õitega
taimena sobib väga hästi kasutamiseks iluaianduses, kasutamist piirab
mükoriisa olemasolu. Lehed sisaldavad rikkalikult parkaineid, neid on
kasutatud tee lisandina http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ymuibul2.htm
Varem kasutati karukolla eoseid ravimpillide
valmistamisel nende kokkukleepumise vältimiseks, puudrina imikutele,
haudunud ja hõõrdunud kohtadele ning haavadele panemiseks. Tarvitati
optikas läätsede lihvimisel. Süttivad kergesti plahvatusega, nii on
eoseid kasutatud fotograafias ja näitelaval välgu jäljendamiseks ning
muude valgusefektide saavutamiseks. Tehnikas kasutatud malmvalutöödel
vormide ülepuistamiseks. Varem tuntud ilutaim pärgade ja kimpude
valmistamisel, kuid ohtra kogumise tõttu hävimisohus ja võetud
looduskaitse alla.
http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/karukold2.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea
Laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis,
kuid väikesearvulise esinemise ja raskete kogumistingimuste tõttu pole
laiemalt kasutatud. Lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati
ka vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis. Samuti on leidnud kasutamist
silma- ja kõrvahaiguste, läkaköha ning teiste hingamisteede haiguste
korral. Taimel on tugev bakteritevastane, palavikku alandav ja
uriinieritust soodustav toime. Kasutatakse kogu taime maapealset osa.
Lehed suurel hulgal sööduna võivad tekitada mürgistuse. Mürgistusi on
esinenud soodes toituvatel lammastel, kes hakkavad köhima ja jäävad
kasvus kängu, raskematel juhtudel hukkuvad.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/yhuulh2.htm
 |
| lageraba |
 |
| isased |
 |
| lihasööjate koosolek |
 |
| lõunatamas |
 |
| Siin olid Tiina, Janek, Tuule ja Liisa |
 |
| võrgutatud tupp-villpea |
 |
| sookail |
Taim sisaldab rohkesti kergesti lenduvaid
eeterlikke õlisid, mis on vänge lõhnaga ja tekitavad peavalu. Need
eeterlikud õlid on tugevasti mürgised. Kariloomad taime ei söö. Mõnedel
andmetel on teda kasutatud hiirte, koide, kirpude ja lutikate tõrjeks.
Vees keedetuna on tarvitatud taimekaitsevahendina. Kasutatud ka
veterinaarias. Ravimtaim, kogutakse taime sügisesi latvu.
Bakteritevastane toime, kasutatud röga lahtistava vahendina köha puhul,
tuberkuloosi raviks, uriinierituse soodustamiseks, higileajava
vahendina, samuti liigeste ja lihaste reuma korral. Värske mahlaga on
määritud putukahammustuste kohti.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookail2.htm
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=864
 |
| Lõunaeine või lõhnanauding? |
 |
| Kes kaotas? |
 |
| kõrgustik |
 |
| Sookoll 1 |
Käpalisi on rabas palju, õnneks ei ole nad baid ühte liiki!
 |
| vaevakask |
 |
| tubakas |
 |
| sel aastal tundub hea jõhvikasaak tulevat |
Marjad on väga väärtuslikud oma
maitseomaduste ja hea säilimise tõttu. Neid võib korjata aastaringselt,
peamiselt aga septembrist lumetulekuni. Kasutatakse jookide, keediste,
tarretise jms. valmistamiseks, ka maitseainena kapsaste hapendamisel.
Kasutatakse konservi- ja alkohoolsete jookide tööstuses. Ravimtaim,
marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete
enesetunnet. Sageli tarvitatakse mahlajoogina. Kõrge happelisuse tõttu
ei ole soovitatav kasutada maksahaiguste, maomahla ülihappesuse või
maohaavandite korral.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/johvikas2.htm
http://www.terviseleht.ee/200043/43_johvikas.php
rabamurakas
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/rabamurakas-toitev-ja-vaartuslik-metsamari?id=48860875
Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut,
sidrunhapet, kollast pigmenti,
vitamiini C ja muudki. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside,
kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi
ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse
rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju
kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks.
Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu.
Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud
keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja
skorbuudi vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja
kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet. Raviomadusi
on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste
kasvajate vastu.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rmurakas2.htm
 |
| rahvakeeles reburaigas |
 |
| älves |
|
Seal, kus on pilliroog, seal on ka voolav vesi
 |
| kuldristik |
Hea meetaim. Õitest saadakse kollast värvainet. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldristik2.htm
 |
| Sookoll 2 |
 |
| mustikas |
Üks väärtuslikemaid ja enim kasutatavaid
metsamarju. Marju tarvitatakse nii toorelt kui keedetult, samuti
mooside, keediste ja kompottidena, valmistatakse mahla ja kisselli.
Hästi säiluvad kuivatatud marjad on kasutusel rahvameditsiinis mao- ja
soolehaiguste, kõhulahtisuse puhul. Ravimina on kasutatud ka mustika
lehti, mis vähendavad suhkruhaigetel suhkrusisaldust veres. Lehtede
ekstrakti on tarvitatud nahahaiguste ja suu limaskesta haiguste korral.
Marju on kasutatud riide värvimisel lillaks või punaseks. Värvitaim ka
veinitööstuses. Marjad, eriti aga lehed on suure parkainete sisalduse
tõttu kasutatavad naha töötlemisel.