loodus: Projekt "Silma ilma" 2013

Osalesime projektis „Silma ilma!

Aprillis ja mais said 4.-6. klasside õpilased osaleda koduümbruse looduse jälgimise projektis „Silma ilma!“. Selle projekti raames õpitakse tegema lihtsamaid ilmavaatlusi, jälgitakse looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning koostatakse pildirida kevade arenemisest. Esmalt tuli leida koolimaja ligidalt vaatluskoht. Vaatlusi tuli teha igal päeval samal ajal, sest erineval ajal tehtud vaatlustulemusi ei saa omavahel võrrelda. Esimesel nädalal valisime endale lumeruudu ja jälgisime sealset lume sulamist. Meie lumeruut aga osutus selliseks, kus lumi sulas ära juba esimese nädala lõpuks.

Temperatuuri mõõtmine oli põnev, sest ka selle jaoks olid omad kindlad nõuded. Järgmisena oli tarvis hinnata, kui suur osa taevast on pilvega kaetud. Töölehele tuli kanda, kas taevas on pilvitu, on nõrk pilvisus, tugev pilvisus või on lauspilvisus. Veel tuli määrata pilvede tüüp ja sademed ning nende hulk. Kahjuks ei olnud ühelgi päeval sademeid ja seepärast jäi meil sademetemõõtja ehitamata. Kõige põnevamad ülesanded olid mõõta õhurõhku ja tuulesuunda. Õhurõhu mõõtmiseks oli meil baromeeter, mis tundus esmalt raadio moodi olevat. Tuulesuuna mõõtmiseks tegime erinevaid tuulelippe ja õppisime kompassi kasutamist. Ega see kompass alati sõna ei kuulanud ja et suuna kirja panekuks tuli vaadata ilmakaart, kust tuul puhub. Veel jälgisime tuule tugevust ja aastaajalisi muutuseid.

Igal nädalal oli veel ka eraldi nädalaks antud ülesanded.

Projekt rikastas õppetegevust ja 4. klasside õpilased olid aktiivsed kaasalööjad. 5. klassidest osalenud õpilased tegid fotosid.

Projekti lõpus selgus, et ülesannete põhjal osutus peaauhinna võitjaks meie kooli 4.-5. klass. Antsla laste mõõdetud temperatuuri võrdlus EMHI prognoosiga ning Rohuküla ja Võru ilmaandmete võrdlus olid väga lastepäraselt ning samas tabavalt põhjendatud. Antsla Gümnaasiumi õpilastele oli peaauhinnaks õppepäev Silma Õpikojas.

Meie preemiareis toimus 23. mail. Üritus algas tähemänguga. Tähed saadi „loosi“ tahtel ja tähtedest tuli kokku panna sõnu, mis on seotud ilmaga. Tore mäng oli ettevalmistus õppetööks. Edasi räägiti õhurõhust, katsete abil seletati ära, mis on rõhk ja mida see tekitab. Räägiti õhurõhu, õhuniiskuse ja pilvede seosest. Preemiareis oli integratsioon eesti keele, loodusõpetuse, kehalise kasvatuse ja matemaatika tundidest.

Hästi tore katse oli see, kus õpilastele selgitati sooja ja külma vee erinevusi. Katse käigus nägid õpilased, et punaseks värvitud kuum vesi tõuseb tõepoolest peale ja külm jääb põhja.

Ka nägid õpilase kuidas jää ja kuuma vee abil sai tekitada rünkpilve ja vihma. Tuletati meelde, et lumehelves on 6 nurgaga ja saadi teada, et kui rahetera katki lõigata ja seda mikroskoobis uurida, siis näeb, et see on sibula moodi.

Uskumatu tundus õpilastele ka see, et jää on kergem ning jääb vee peale ujuma. Pannes jäätükid pokaali , muutus klaas pealt märjaks. Nii mõnigi õpilane arvas, et see on trikk, et klaas laseb vett läbi, kuid hiljem said lapsed teada, et tegemist on hoopis õhus oleva veeauru kondenseerumisega klaasi pinnale.

Elevust tekitas kahtlemata katse, millega imiteeriti äikese tegevust. Välk tekitab mürina ja mürin paneb õhu molekulid võnkuma, oli 4. klassile uus teadmine. Õpiti selgeks, ka see kuidas sai teada, kaugel on äike, kui näha välku ja kuulata mürinat tuleb vaid lugeda numbreid ja jagada 3-ga. Seega taas seos matemaatikaga. Vahva oli see, et heli tugevust ja kõla teket seletati ka eestlastele armsa väikekandlega. Vikerkaare teket ja kuju seletati valguse peegeldumise ja valguskiirte murdumise abil.

Edasi mindi õue, kus toimus täringumäng, mille käigus kinnistati teadmisi, mida klassiruumis oli kuulatud. Eesti keele, loodusõpetuse, kehalise kasvatuse ja matemaatika tundidele lisandus siin veel muusikaõpetus ning kunstiõpetuse värvusõpetus.

Mängule jätkus matk, kus õpiti erinevates kohtades erinevate vahendite kasutamist. Kasutada tuli termomeetrit, baromeetrit ja tuule tugevuse mõõtjat. Täideti töölehte ja tehti rühmatööd.

Lisaks ilmastiku vaatlustele saadi teada, miks on Lääne-Eestis jäänukjärvesid, kuidas need tekivad ja kellele on need järved koduks. Vaadeldi rannaniidu välimust ja kuulati hüübi ning roolinnu häält.

Õppereis, nii tubane, kui ka matk olid võrratult hästi koostatud. Üritus oli Silma Õpikoja inimeste poolt lastepäreselt lihtsaks mõeldud.

5. klasside õpilaste fotovõistluse tulemusest selgus, et Aisling Antsi, Kertu Niit ja Karl Joosep Põldsepp on saatnud fotod, mis on loodusfotograafide Arne Aderi, Urmas Tartese, Val Rajasaare ning projekti koordinaatori Marko Valkeri poolt välja valitud ja nad on võitjate laste hulgas. Nimetatud õpilastel on õigus osaleda koolitusel, mis toimub 22. juunil Silma Õpikojas.

Suured tänud toreda projekti ja võrratu õppepäeva eest Silma Õpikoja töötajatele ja projekti koordinaatorile Marko Valkerile.

pane kokku ilmastikuga

Võrdlesime temperatuure, sademeid ja tuulekiirust Võru ja Rohuküla andmete põhjal.

Meie arvamused on järgmised:

Diana: Temperatuuri erinevused on tingitud sellest, et meil siin Võrumaal on palju metsa ja Rohukülas on meri ja meres metsa ei ole. Meri ei soojenda, aga mets soojendab. Meri tekitab sademeid.

Liis: Temperatuur soojeneb Rohukülas, sest sealt sõidavad mööda praamid, mis soojendavad merd mootoriga ja soe vesi teeb õhu ka soojaks. Meil Võrumaal jäävad mäed ja metsad ette tuulele, sellepärast on tuult vähem.

H.Kevin: Võrumaa asub Kagu-Eestis ja Rohuküla Lääne-Eestis, Lääne-Eestis on Läänemeri ja Kagu-Eestis on Munamägi, see ongi kõige kolme erinevuse põhjuseks.

Herberth: Meil sajab rohkem, sest Munamägi jääb pilvele ette ja lipuvarras torkab pilve katki ja siis tulebki sademeid rohkem.

Maarja: Asukoht maakeral on erinev. Need kohad ei asu samadel kõrgustel. Mäed ja metsad on tuulel ees, meri on Rohukülas lage. Seal on kõva tuul.

Marten: Asukoht ja mere lähedus om erinev. Munamäe ümber on suured metsad.

Aigar: Koht mõjutab tuule tugevust.

L.Kevin: Linn on erinev. Rohukülas on majad madalamad.

Joel: Rohukülas on meri ja Võru on linn, seega üks koht on meri ja teine koht linn ning mets.

Ketter: Meri muudab temperatuuri.

Marko: Sisemaal on tuul soojem, sest õhumassid on soojad. Meri on avar ja sealt tuleb rohkem tuult. Meil takistavad tuult metsad ja mäed, telefonimastid, Suur – Munamägi ja kõrged korterelamud.

Elar: Rohukülas on tuulel rohkem ruumi liikuda.

Karl-Erik: Rohuküla on mere ääres ja seal peabki külmem olema.

Thomas-Egor: Neil on Soome Tark, kes võlub, meil ei ole.

Reelika: Rohukülas on tegelikult soojem ka, sest mere ääres käiakse Võrumaalt ju suvitamas.

Mariette: Võru on Lõuna – Eestis ja lõunatuul on alati soojem.

Laura: Võrumaa külmem temperatuur tuleneb sellest, et siin on alati palju lind ja see ei jõua nii ruttu ära sulada ja sellepärast on siin ka mõnikord külmem.

Kokkuvõtteks võime siis väita, et Rohukülas on meri, kus ei ole ees puid, mis tuult takistaksid. Meil Võrus on aga tuule ja temperatuuri jahenemise takistused. Nendeks on metsad, mäed, kõrged hooned, Tamme-Lauri tamm ja võimsad rändrahnud. Sajab meil ka rohkem ja see on ehk sellepärast, et kui Läänemerelt aurustub ülese pilv, siis tuul toob pilve meile (neil on ju tuult palju) ja siin muutub see pilv raskeks ning sajabki maha. Meie kiirevoolulised jõed viivad jälle vee Läänemerre ja nii jälle tuleb uus sajupilv suure tuule tõttu meiel.

Tore on aga teada, et Võrus on soe ja kodune.

Arutelus osalesid Antsla Gümnaasiumi 4. klasside õpilased.