Täna oli koolis trall!
Üritust alustas õp Ly südamliku jutuga rahvakalendri traditsioonidest.
I a koos õp Piiaga tatsus kadritantsu, õp Ly koos 1.b klassiga laulis
õp Tiina ja õp Helina küsisid mõistatusi, õp Eve koos 3b klassi õpilastega luges luuletusi.
Kui
kadripäeva õhta külm ilm, siis on tuleval aastal hää viljasaak.
(Viru-Nigula)
Kadripääv
ei tohi torkida nõelaga ega sukka teha, siis põevad lambad jalgu.
(Simuna)
Kadripäevaks
tapetakse igas talus siga, siis ei kao seaõnn majast. (Võnnu)
Kadripäeval
käidud eriti pikkadel külaskäikudel, kasvõi hobusega. Siis
pidanud pikad linad kasvama. (Põltsamaa–Loopre küla)
Ikka
on antud tulijaule igasugust toidukraami, kadridele tuli anda
kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu.
Värskelt küpsetatud leiba või saia. Pähkleid. 20. sajandil
muidugi kommi ja ka küpsiseid. Apelsine ja mandariine ning muid
eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. 19.
sajandil aga kuulusid andide hulka veel villad ja linapeod, vahel ka
riidetükid, sest neist sai midagi valmistada.
Kadripäeva
ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Osa
saadud kraamist kuulub rituaalsete roogade hulka, mida pakuti
küllatulijatele kadripäeval. Näiteks olid ubade-herneste
tarvitamine toiduks oli seotud hinge rändega ja teispoolsusesse
siirdumise rituaalidega.
Kadriöö
kogunesid tüdrukud südaööl ringi, üks neis tõi tuppa hane, kana
või kuke ja lasi selle lahti. Kelle juurde lind tuli, see pidi kõige
enne mehele saama. Või toodi tuppa kirsi- või sirelioksi, kui oksad
jõuluks õide läksid oli pärast jõule kosilasi oodata. Kui täna
tuua sireli või kirsioks tuppa ja see jõuluks õitsema läheb, siis
on lootust endale silmarõõm leida!
Kui mardipäeval oli lumi maas, pidi see tooma hea viljaaasta ja hea õunasaagi.
Kui mardipäev oli vihmane ja udune, siis pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane.
Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula toob soojad jõulud.
Kui
mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv.
4.a klassi esindajad Aron ja Teele rääkisid ennustamistest
- Suvine poisike, sada särki seljas? ....................................................................................
- Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu?.................................................................
- Lokkis heinamaa, kaks korda niidetakse?.........................................................................
- Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg?....................................................................
- Mis kuupäev on mardipäeva? ................ Mis kuupäeval kadripäev?........................
- Millised on mardipäeva riided .................................. mis värvi on kadripäeva riided? .......................
- Millised tööd lõpetab mardipäev? .......................................................................................
- Millist õnne toovad kadrid peresse?.....................................................................................
- Mis tööd olid mardipäeval keelatud? ...................................................................................
- Mis tööd algasid kadripäevaga?...........................................................................................
Viktoriini vastused; 1. Kapsas 2. Tuul 3. Lammas 4.Lumi 5,10.nov 25.nov 6, tumedad valged 7, põllutööd 8.karjaõnne 9.kudumisega
ja õmblemisega seotud tööd 10. tubaste
ketrus- ja käsitöödega
torekad tegid tantse ning Talvo tõi porgandeid - kaalikaid
Lõpetuseks tehti ühispildid ja osad pidulised läksid koju, kuid osad jätkasid klassis klassiõhtuga.
Kadribeebid on ootel
Lahedad lapsed ja tore üritus. Tänan osalejaid!