Teistmoodi koolipäev 18.05.20

Teistmoodi koolipäev 18.05
Teistmoodi koolipäev on pühendatud rahvusvahelisele perepäevale (15. mai).
Perepäeva eesmärk on meelde tuletada perekonna tähtsust ja väärtust.
Teema: Minu pere
Ülesanne: Koosta plakat. Kasuta oma loovust.
Plakatil peaks olema järgmised teemad:
1. Kirjuta oma pereliikmete nimed ja sünnipäevad.
2. Iseloomusta kolme omadussõnaga iga oma pereliiget.
3. Kirjuta loetelu tegevustest, mida koos oma perega teed.
4. Nimeta, mis on Sinu pereliikmete jaoks tähtis? (Näiteks ühised tegevused, vanavanemate abistamine, töökus, ausus, raha, maja, auto vms).
5. Nimeta oma peretraditsioone. (Näiteks jõulude tähistamine, emadepäev jne).
6. Nimeta oma kõigi pereliikmete kohustused. (Näiteks ema- teeb süüa; isa- toob puid tuppa, mina- viin prügi välja vms).
7. Kirjuta plakatile oma perele mõeldes üks hea soov.
8. Joonista oma perest pilt.
9. Kirjuta plakatile tekst oma kõige ilusama käekirjaga ja kujunda töö maitsekalt.

Kui töö on valmis, siis pildista seda.
Saada oma tööst pilt klassijuhataja meiliaadressile või messengeri 18. mail hiljemalt kell 21.00.

Valminud plakati võid riputada või kleepida soovi korral oma koju seinale.
Kui võimalik, korraldage koos perega ühiselt midagi toredat.

Signe Annuk 

Steven Antonov 

Ralf Walter Geier 

Uko Hommik

Kaimar Jänes 

Lenna Kurss

Kristen Käärmann 

Janelle Ommuk 

Robert Raudsepp

Katre Saar

Kadi Sulbi 

Kädi Sulbi

Katre-Liis Taal

Kristjan Tuulas

Aigar Uibu 

Niit 6a 14.05.20

Vali kolmest ülesandest üks
1. Leia üks niidul kasvav ravimtaim, pildista taime looduses ja leia netist, miks ja kuidas inimesed seda taime kasutavad (vähemalt 5 erinevat) lisa üks retsept, kus seda taime kasutad.
2. Leia üks niidul kasvav haruldane taim (abi õpikus lk 99) Pildista seda taime ja kirjuta, miks on see taim haruldane (ei pea õitsema)
3. 3 tegelast niidul. Leia ja pildista niidul elavaid loomi (abiks õ lk 101) kirjuta, mida need loomad niidul teevad?

Berta Varik
Paiseleht

1.Hea köha ja nohu korral.

2.Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C.

3.Saab kasutada ka astma jaoks.

4. Ka seedeteede limaskestade põletike puhul.

5. Selle auru sisse hingamine on hingamisteede haiguste puhul.

6.Värskeid lehti pannakse kompressina paistetanud kohtadele. 

7. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim.

8. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele.

9. Taime lehtedega on pead pestud kõõmast vabanemiseks.

Retsept

1.Kroonilise köha ja bronhiidi korral valmistatakse kevadel värsketest lehtedest ja õitest mahl, mis lahjendatakse sooja veega (1:1) ja kuumutatakse 1 minut. Võetakse sisse 1 supilusikatäis 3 korda päevas peale sööki.   

2.Leota vees peotäis musti ploome, või viriskuid ja rosinaid. Kuumuta pannil oliivõliga ¾ klaasi riisi pidevalt segades kuldkollaseks. Lisa natukene vett ja hauta kuni riis on peaaegu pehme. Seejärel lisa leotatud ja nõrutatud puuviljad, jämedalt purustatud kreeka pähkleid, kooritud mandleid, kõrvitsaseemneid või sarapuupähkleid ning hauta veel mõnda aega, kuni riis on täiesti pehme.

Paiselehed pane 5 minutiks keevasse vette, jahuta lehed, tõsta segu paiselehe sisse, keera tugevaks rulliks, seo tihedalt niidiga kinni. Rullid aseta kõrgema servaga ahjupannile vaheldumisi sidruniviiludega, lisa vett ja hapukoort, mis on maitsestatud pisut soola, peeneks riivitud ingveri ja pruuni roosuhkruga (suhkur pole oluline, hapukoore asemel võib ka õunamahl või mõni muu meelepärane mahl olla). Küpseta ahjus keskmisel kuumusel 30 minutit. Serveeri kuumalt!
Võilill/est/e/edest...

...saab mett.

...noori lehti kasutatakse salatites ja suppides.

...õitest tehakse moosi ja veini.

...juuretõmmis tervendab ja tugendab maksa.

...saab teha pärga.

Salati sisse saab seda lihtsalt lisada ja süüa koos kööguviljadega.

Birgit Palm 
Võilill/est/e/edest...

...saab mett.

...noori lehti kasutatakse salatites ja suppides.

...õitest tehakse moosi ja veini.

...juuretõmmis tervendab ja tugendab maksa.

...saab teha pärga.

Salati sisse saab seda lihtsalt lisada ja süüa koos kööguviljadega. 

Liisa Loreena Värton

Edastan teile enda loodusõpetuse töö. 

Ma valisin punkti 2. Milleks oli haruldane taim. Selleks taimeks oli Harilik Käoraamat mis kuulub Eesti orhideede alla. TA on looduskaitse all ja sellepärast haruldane.See millest pildi tegin on lillakas toonis kuid vanema kodust natuke eemal on meil ka 1.valge sort. Neid orhideesid käime me igaasta maasika ajal Imetlemas.

See pilt on tehtud minu vanaema tagahoovis kus see liik kasvab..

Kristjan Veidik

Nõgese ravitoime

Nõges annab jõudu ja puhastab verd, tugevdab vereloomet ja parandab vere hüübimist – seda kasutatakse siis, kui verenäitajad on halvad ja väsimus kimbutab. Nõges soodustab seedimist, normaliseerib ainevahetust, langetab veresuhkrut, vähendab turseid ja aitab kaasa kaalust allavõtmisele. Nõges toimib põletikuvastaselt seede- ja hingamiselundite häirete puhul – viies organismist välja kusihapet, leevendab ta reumat, fibromüalgiat ja podagrat.

nõgesetee: keeda vesi, vala nõgestele, lase 10-15 minutit  tõmmata ning nirista soovi korral tee sisse mett. 

Andreas Aade 

Reijo Lillma

Nõges on ravitaim. Inimesed kasutavad seda selle, et mõnikord kui see ei kõrveta saab salatit sellest teha, seda kasutatakse raviks kõrvenõgesena, teena jne.

Retsept: kuivatad nõgese lehed ära mis ei kõrveta,paned tassi kuuma vett paned lehed sisse, segad, võtad lehed välja ja võidki juba juua.

Matjas Pussila 

VÕILILL

Võilill on meetaim.Tema noori lehti kasutatakse toiduks,salatites ja suppides.

Samuti tehakse moosi ja veini.

Juuretõmmist kasutatakse ravi eesmärgil.Sellega puhastatakse maksa.Võilill on väga toitaineterikas.Samuti on selles vitamiine ja mineraalaineid. Inimene saab sellest taimest abi ka verepuhastajana, kõhulahtisuse korral ning peletab ka väsimust.Ta lahustab sapikive,on hea kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule.Samuti podagra ja reumavaevuste korral.

VÕILILLETEE

1tl peenestatud juurt

1kl kuuma vett

lastakse tõmmata 5-7 minutit .See tee aitab langetada veresuhkurt.

Karl-Hendrik Varik 
Angervaks
Valisin angervaksa .
õisi,juuri ja varretippe kasutatakse rahvameditsiinis ravimina.
Temast valmistatud teed juuakse peale sünnitust ,et ei tekiks palavikku. Angervaksast on kasu reumaa, närvivalude ,närvilisuse, kõhulahtisuse ja krampide korral. Angervaks alandab palavikku ning paneb inimese higistama.
Angervaksa siirup
 Vala 25 suurt angervaksa õisikut üle kuuma siirupiga mis on valmistatud 1 kg. suhkrust ja 1 liitrist veest.
Lisa 1 sidrun lõikudena  või sidrunimahla või hapet .Võib ka ebaküdooniasiirupit,rabarberi või sõstramahla.
Lase seista jahedas 1 päev-1 nädal.
Kurna ,tee jooki või kuumuta ja pane purkidesse.võib panna ka plastpudeliga sügavkülma.
Kasuta joogi valmistamiseks. Võid lisada serveerimisel marju, jääd.

Mairo Tamm
Ma valisin kolmanda kuna meil on palju kitsi metsas ja heinapõllul.
Tavaliselt käivad naad söömas, ojade ja tiikide ääres joomas.
see pilt on tehtud 2018 sügise alguses

Annabel Hirv 

Niit 6.b klass 13.05.20

Vali kolmest ülesandest üks
1. Leia üks niidul kasvav ravimtaim, pildista taime looduses ja leia netist, miks ja kuidas inimesed seda taime kasutavad (vähemalt 5 erinevat) lisa üks retsept, kus seda taime kasutad.
2. Leia üks niidul kasvav haruldane taim (abi õpikus lk 99) Pildista seda taime ja kirjuta, miks on see taim haruldane (ei pea õitsema)
3. 3 tegelast niidul. Leia ja pildista niidul elavaid loomi (abiks õ lk 101) kirjuta, mida need loomad niidul teevad?

Kristel-Elis Siidra 
Võilille kasutatakse enamasti ikka söögiks ja joogiks nt salatid, suppi. moosi , veini ja juuretõmmis tervendab ja tugevdab maksa ning suurendab isu.

Tuuli Verš

Nurmenukk rahustab, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab kroonilise väsimuse sündroomi, aitab neeru- ja põiekivide korral, stimuleerib seedenõrede eritumist, leevendab kõhukinnisust, mõjub positiivselt südamele, tugevdades südamelihast,

Nurmenuku tee migreeni, peavalude, peapöörituse, unetuse korral

Võta 2tl õisi ja 1tl kuivatatud ning peenestatud juurt, vala peale 1kl vett ja lase keema. Lase tõmmata 5 minutit ja kurna. Tarvita kogu tee 2-3 jaos päeva jooksul.

Kristofer Haamer
1. aitab neeru ja põiekivide korral

2. leevendab kõhukinnisust

3. madaldab vere kolesteroolitaset

4. leevendab liigesevalud

5. leevendab unetust ja närvilisust

Võib teha vitamiinijooki - 1l vee kohta võta 100g värskeid või 20g kuivatatud lehti ja juuri, kuumuta, lase tõmmata 2-3 tundi, jahuta ja lisa maitse järgi mett.

Jan Fred Joab 
Valisin esimese ülesande.

Taim : Harilik nurmenukk

1.meetaim

2.noored lehed toiduks

3.kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitse ja värviaineks mitmesugustes alkohoolsetes jookides

4.köhavastane ja röga lahtistav

5.vähi vastane

Retsept : Lisa ühele klaasile kuumale veele 1 tl kuivatatud nurmenuku õisi. Lase tõmmata 10 min. Joo 2-3 klaasi päevas.

Käthili Kallas 
Harilik nurmenukk on rahvakeeles tuntud ka kui kanavarvas, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, võipäts jt. Nurmenukul on kokku üle kahesaja nime! Tarvitatakse õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). Nurmenuku lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet ja leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E. Kõigis taimeosades on palju mangaani soola. Nurmenukk leevendab tervisemuresid - seentevastane ja antibakteriaalne - rahustav, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab kroonilise väsimuse sündroomi - köhavastane ja rögalahtistav, leevendab bronhiiti ja astmat - toob leevendust peapöörituse, peavalu ja migreeni puhul - aitab neeru- ja põiekivide korral - stimuleerib seedenõrede eritumist, leevendab kõhukinnisust - madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli - mõjub positiivselt südamele, tugevdades südamelihast. - leevendab liigesevalud, podagra ja vähendab värinat jäsemetes - vähivastane, pärsib vähirakkude kasvu nt. käärsooles (juured) - higistamaajav ja puhastav Nurmenuku tee migreeni, peavalude, peapöörituse, unetuse korral: Võta 2tl õisi ja 1tl kuivatatud ning peenestatud juurt, vala peale 1kl vett ja lase keema. Lase tõmmata 5 minutit ja kurna. Tarvita kogu tee 2-3 jaos päeva jooksul. Nurmenukk toidulaual Lehti kasutatakse salatites, tavaliselt koos teiste varakevadiste köögiviljadega või isegi kombineeritult mereandidega. Noori nurmenukulehti (õitsemise ajal) võib kasutada salatites sarnaselt leht- või peasalatiga. Vahel tarvitatakse lehti ka mõnedes liharoogade täidistes. Kuivatatud lehtede ja juurte pulbrit lisatakse paljudele toitudele. Ta on maitsev kaunistus - noorte lehtedega võib kaunistada sülti, liha- või kalatarretist. Võib teha vitamiinijooki - 1l vee kohta võta 100g värskeid või 20g kuivatatud lehti ja juuri, kuumuta, lase tõmmata 2-3 tundi, jahuta ja lisa maitse järgi mett. Vormiroog nurmenukuga - keeda riis, lisa kohupiim ja nurmenuku juure pulbrit. Võib lisada rosinaid. Valada peale vahustatud muna ja küpsetada ahjus. Lisandina paku hapukoort või magusat kastet. Õitest ja juurtest valmistatakse teed, tõmmiseid, maitseõli, salve. Pane tähele! Juurte üleannustamisel võib tekkida iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine. Tasub vältida kasutamist väikelastel, imikutel ja rasedatel. Õite vesitõmmis võib tekitada nahal allergilisi nähte. Mitte üheski meie looduslikus taimes ei leia me nii palju vitamiin C-d kui nurmenuku lehtedes. Aielle C-vitamiin säilib nii kuivatamisel, soolamisel kui marineerimisel 

Liisbeth Nõmmik 
Piparmünt

See aitab külmetushaiguste vastu. 

Aitab leevendada seedehäireid. 

Võib olla ka ilutaim. 

Magustoitude maitsestamiseks

Tuleb hea tee. 

Retsept kus seda kasutada on piparmündi tee.

Janete Sisaks 

Ma valisin nurmenukku. 

Seda kasutakse sest see on C-vitamiini rikas. 

Seda kasutatakse nt vârskelt salatina, kuivatatult kasutatakse lehed ja ôied maitse-ning vârvaineks alkohoolsetele jookidele, ravimina köhavastane ja röga lahtistav vahend, on ka tugev higistama ajav ja rahustav toime ning kasutatakse ka peapöörituse ja reumavalude vastu. 

Retsept- nurmenuku ja munasalat 

200g nurmenukku

2 muna

100g hakitud sibulat 

80g riisi

40g rasva 

soola, pipart

Peenestage nurmenukku, sibul ja keedetud muna. Lisage keedetud Riis, soola ja pipart. 

Annimari Salumets 

Võilill on hea vitamiinide ja mineraalainete allikas, reguleerib kolesterooli, toimib põletikuvastaselt. Kasutatakse juuri, lehti kui ka õisi. Võilillega värviti lõnga, on hea loomasööt. On hea meetaim. 

Võilillemee retsept:

2 klaasi võilille õisi, valada keev vesi ja jätta ööpäevaks kaane alla seisma.

Kurna segu läbi, lisa 1kg suhkrut ning pool kooritud sidrunit koos seemnetega. Keeda madalal tulel kuni siirup hakkab paksenema, vahepeal sega. Võta sidrun ja seemned välja ning vala mesi purki.

Taniel Juhanson 

Aleks Antsi 

1)Võilillest saab teha tugeva lõhnalist ja mõrkja maitsega mett.

Retsept: Alguses korjasin ühe liitri võilille kollaseid kroonlehti, siis panin need ööpaevaks keedetud  vette likku, hommikul kurnasin õied välja lisasin kilo suhkrut ja pool sidrunit ning keetsin vaiksel tulel kaks tundi.

2)   Võilillest saab teha salateid ja suppe mis parandavad seedimist

3) Võilille juure tõmmis tervendab maksa.

4)võilille varred parandavad seedimist .

5) Lisaks saab võilillest keeta moosi ja teha veini. 

Emil Saaroja 

Saadan teile loodusõp tänase kodusetöö.

1. Harilik nurmenukk

Kasulikkus:

*leevendab peavalu

* antibakteriaalse toimega

*tugevdab südant

*väljutab kehast kahjulikke aineid

*leevendab köha

Nurmenuku vitamiinijook:

*1l vett

*100g värskeid nurmenukulehti

*kuumutada keemiseni, lasta tõmmata

*2-3 tundi jahtumiseks

*jahtunud joogile lisada mett

Marta Aher

Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus 5.a kl 5.05.20

Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus
Leia üks raamat, mille autor on seotud Võrumaaga või leia netist 15 Võrumaa autorite luuletust!
1. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid?
2. Kes oli autor / autorid?
3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda!
4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega;
5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda);
6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud)
7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule
• kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust;
• erinevaid fonte;
• erinevaid värve;
8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast
9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.
10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid!
Tulemused võid panna TERAsse või saata ylle.anier@gmail.com Viimane tähtaeg esitamiseks on 15.mai
• Võrumaaga seotud autori looming (antsla.ope.ee/tera/424-kohaliku-autori-luulet…)

Emma Parts
VÕRUMAAGA SEOTUD AUTORI LOOMING 
1. “Isa sokk on matkasell” “Isa sokk on ufonaut” 2. Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Alar Pikkorainen Kasutasin Contra luuletusi 3. Kõige ägedam luuletus on: HULL VASTLALIUG Pole mööda lumist mäge vastlaliugu lasta äge. Ekstreemsport vaid mulle sobib, sinikaid mis täis mind klobib. Kui on vastlad, siis ma tuusalt laskun suuskadega trepist… Noh, nina tuleb ära suusalt, saab neli keppi kahest kepist, hangin väikse käeluumurru, muidu pole miskit hullu! Kade meel on igal semul, kaela riputatakse mul kipsist medal imekena, üleval mis hoiab kätt ka. Kuid miks kodus ütleb ema: “ära samas vaimus jätka!”? Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib sellest, et kui sulle midagi väga meeldib saab seda teha ka teistsugustes tingimustes

 6. KANADE SULGPALL Laudas loomad mõtlesid,et nad on spordihallis kus toimub kanade sulgpalli võistlus. Suled lendasid mööda lauta ringi ja loomad ei saanud aru mis toimub. Isegi perenaine ehmus ära kui lauta tuli. Aga tegelikult oli alanud kanade sulevahetus aeg.

MINU ISA Minu isa pole ka ju eksimatu: teinekord mul silma ajab seebivahtu. Vahel palli mängides mu jalust maha lööb, vahel kõik mu kommid üksi ära sööb. Aga ma ei tõsta sellepärast kisa: ta on ikkagi mu ainus armas isa. Eksimatu, armas, maias, sportlik.

9 .HAIKU 

Päikene paistab, 

linnukesed laulavad. 

Suvine hommik. 

10. Ma arvan, et mu emale võiks meeldida see luuletus LÕUNAMAA UNISTUS Muutuks Eesti lõunamaaksoleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsvat kookospiima, Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu, kui me merealadel liiguks sinivaalu, hambauku peidame ära väikse räime, sinivaalast leiame priske kõhutäie. Kas siis sellist Eestit me tahaksime tõesti? Minu meelest enam see poleks mingi Eesti. 

Mu emale ka meeldis see luuletus. Soojal maal on hea, aga Eestis on veel parem.

Henri Jõela

1. Ma lugesin ,,Minu Lapsepõlve Paganamaa,,.

2. Autor on raamatul Julius Ungru.

3.Mulle meeldis kõige rohkem TARGAD VARGAD, sest kui vargaid üle küsiti, siis nad ei oskanud just seda keelt mis vaja.

4. Meie laudal oli vundamendinurk maha varisenud . Isa tahtis müüri parandada, aga ei olnud lupja. Ta sõitis Kasaritsa lupja tooma. Mind võeti kaasa. Teel hoiatas isa, et lubjaste kätega ei tohi silmi hõõruda.

Meie laudal oli vundamendinurk maha kukkunud . Isa vajas müüri tervendada, aga ei olnud lupja. Ta läks Kasaritsa lupja võtma. Mind kakuti kaasa. Teel ütles isa, et lubjaste kätega ei julgeta silmi puutuda.

5.

6. Jõuproov

Kaks inimest ajasid lehma karjad kokku ja kaks lehma hakkasid üksteist sarvedega nügima.

7.                                                                   SUITSETAMIST  ÕPPIMAS

SUITSETAMISES olime  VALLA POISTEST  TUBLISTI MAHA  JÄÄNUD. SEE TULI SELLEST, ET ELASIME KIVIMAJAS JA MEIE EI SAANUD SEINA VAHELT SAMMALT. KAEVASIME VEND LEOGA ÕLEKUHJA  SISSE AUGU. KEERASIME PLOTSKID VALMIS,  LÄITSIME JA RONISIME AUKU. SUITSUVINE HAKKAS  AUGUST VÄLJA HÕLJUMA. ÄKKI OLI ISA  JAOL. TA  TÕMBAS KEPI KÕVERA  OTSAGA  MEID  AUGUST VÄLJA. ORAVA  VÄLEDUSEGA HÜPPASIN ISA  SELJA TAHA  JA SEALT VÕSSA.  LEO JÄI KÄTTE. SEEKORD  PIDI  LEO NII OMA  KUI KA MINU KARISTUSE KANDMA. ÕIGE! TA  OLI JU MINUST VANEM.

8. Peategelast iseloomustab see, et ta on 12.aastane poiss, ta on fantaasia ja tal on  heledad juuksed.

9. Ma sõin kartuli,

    siis kui sina magasid.

    Olin näljane.

10. Ma arvan, et mu õele meeldiks ,,Trihvaamäng,, ja mul ei olud õigus.

Sigrit Ernits

Contra (Margus Konnula)

1.  1.,,vanasti oli hea'' 2.,,Ajaviitelasud'' 3.,,Lõunamaaunistus'' 4.,,Doonor 5.,,Oktoober'' 6.,,Näe Emajõel on üksik aerutaja''

7.,, Üllatus'' 8.,,Elu võimalikkusest koos masinatega'' 9.,,Mati''  10.,,Nädal''  11.,,Mäng'' 12.,,Sind Hammustan''13.,,Terminaator'' 14.,,Saku Rock''  15.,,Otto-Triinu Viinalembus''

2. Contra (Margus Konnula

3. ,,ohoh'' kuna mulle meeldib see pealkiri.

4..,,vanasti oli hea''

Vanasti oli hea ja turvaline

läksid kodust ära

panid luua ukse ett

ja paroolis ei pidanud olema

suurtähti ega numbreid

6. ,,Oktoober''

See luuletus räägib oktoobri kuust. Et oktoober on okeisi täis ja, et oktoober on võimu täis.

7..,,Näe Emajõel on üksik aerutaja''

8.                 ,,Mati''

    Väike Mati põrandal miini tagus

    Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus

    Väike Mati suuga katsus voolu pinget

    Pärast seda Matil polnud enam vere ringet

    Väike Mati sõrme pistis pepu auku

    Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku                                                                                    

    Väike Mati pani sõrme ninna

    Pärast jäi see hoopis kinni sinna

9.  Mi nul on to re.

     Mi nul on 2 suurt õ de.

     Nad on i lu sad.

10. Mina valisin Estrile. Ma valisin ,,Sind Hammustan''  ja mul oli õigus, et talle meeldis see kõige rohkem.

Kristo Sermat

. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid? Võru ma luuletusi lugesin 2. Kes oli autor / autorid? Annika Anton, Vaino Linnus, Külli Kolodinskaja, Õie Laanekivi jne 3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda! Täämbä om üts illos päiv, lats saa …-aastadsõs. Korgõmbalt käü taivan päiv, lats saa …-aastadsõs Tsillokõnõ latsõkõnõ, tulõ, ma tii pai. Tsillokõnõ latsõkõnõ, …-aastadsõs sa sait! Sest se oli nalljakas ja lahe 4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist  Oli üks laps kes sai 1 aastaseks ja siis vanakesed kutsusid et teha pai ja siis ütles üks aastaseks sa said. tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega; 5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda); 6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud) sünnipäev on kallis mullepalju õnne soovin sullemeeldivaid päevi sule 7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule • kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust; • erinevaid fonte; • erinevaid värve; 8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast latsats ehk laps päiv päev pallu õnne palju õnne. 9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.Seda kuupaistet!Oh muutuksin sündidesmänniks mäetipul! 10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid! Ema ja õe nad ütlesid naljakas  Hällüpääväsalmi Üts ruus uma häitsme valla lei ja sullõ aasta manu tõi. Ei tuust es juhtu midägi – kuun häitsege elun edesi! Annika Anton Kooni paistus kinä päiv, pito pitäolõ-i vaiv, midä hingest tahat Sa, tulku Sullõ kuhaga. Vaino Linnus Mi Sullõ õnnõ soovimi ja võro keelen laulami. Valgit ruusõ toomi Sullõ üsätävve, jakkugu õks lämmind leibä lavva pääle! Häid sõpru istku ümber lavva – olõ terve, elä kavva-kavva! Hällüpäävä lavva pääl ei olõma piä eurovärki – Võrumaal om kraami hääd, mis uma, ehtsä, Võru marki. Et elun sa ei läbi põrus, võiss nõsta klaasi, millen „Võru mõru“! Külli Kolodinskaja Elokevväi kordumatu kaunis /ainulinõ illos/ lillirohkõ /lillilidse/ rohilidsõ muro pääl. Nuur hing, täüs hüvvi mõttid, õigõ tii lövvä üles ja mõttõ täüde vii. Ku eloh astut lugõmalda sammõ ja mitmõ verstäposti sälä taadõ jäänü, viil är võtku huugu maaha, um hääd ja huvitavat küländ iih. Õie Laanekivi Tahas, et su silmä helkäs – müüdälännü aasti peräst, ka et Sinnu hoias taivas ja tervüski ei tiis sul vaiva! Ene Alop Täämbä om üts illos päiv, lats saa …-aastadsõs. Korgõmbalt käü taivan päiv, lats saa …-aastadsõs Tsillokõnõ latsõkõnõ, tulõ, ma tii pai. Tsillokõnõ latsõkõnõ, …-aastadsõs sa sait! Maris Mägi Kas välän om talv, suvi, kevväi vai süküs, vannusõnummõr iks edesi tüküs. Är peläku nummõrd, ei saisma Sul jää tuu, hoobis kogot tarkusõl saat laskõ paistu. Maike-Liis Piirits Sul om täämbä hällüpäiv, …kümnes sünnüpäiv. Pallu õnnõ soovimi, kõvva tervüst lisami /jakkami/! Paistku Sullõ pääväkene, toogu tervüst tuulõkõnõ, pallu õnnõ, sõbrakõnõ! Egä päiv om imeline, täämbä Sinu-nimeline. Om jo Sinu sünnüpäiv, õigõ õnnõsoovi aig! Tervüs Sullõ kõvva tulku, õnnõsoovi täüde minku! Maimu Kindma Õnnõ sullõ ma ei soovi, õnn om kipõ kadoma. Soovi sullõ ravvast tahtmist elotormin võidõlda. Nuurust är sa takan ikõ nii, et silmä omma likõ. Es tä kao jo kohegi – sullõ puuhu (põue) pagõsi. Tei ma põrssal vahtsõ sulu. Tsiga väega vihanõ: „Olõt põrss ja põrssas jäät, ku kõrd vanas tsias sa saat!“ Täämbä su ümbre omma lõhnava /hõngava/ roosi, Su tervüses joomi – ja hõikami proosit. Nii pallo õnnõ soovi sul, ku kikkal hannasulgi. Nii pallo puhast armastust, ku kassipojal kannatust. Nuurusõst või kirota raamadu selle, et meile tä kättesaamadu. Olla või vanadus ka vuurus – om tä ku tõsõ tasandi nuurus. Pallo õnnõ soovi sul, õnnõst hallõ olõ-i mul. Rõõmu tunnõ sõbrast hääst – tedä kas vai kaksas pääst. Hällüpääväs pallo õnnõ – õnnõlik om olla põnnõv. Tuugi õnn, ku hing viil seen, mõistva toda naanõ, miis. Elä ilman Manniga, keedä’ putro panniga. Sõs võit olla õnnõlik – nigu kapsta kallal sikk. Hällüpääväs sullõ „pappi“ mi ei kingi – tuu tiip tsappi… Ostami sul aśa kingis – jääse mälehtüs sõs mingi. Enno Säinast Sünnüpäävälats, sa kallis mullõ, pallo õnnõ soovi sullõ. Pikkä ikä, hulga miildejäävit päivi viil, hüvvä tervüst, jõudu elotiil. Lea Seim Leinasalmi Üts künnel kistu, vakka helü jäi. Ei inämb timä jalg siin tarõn käü. Kõik sõbra, tutva – võtkõ mälestüses pits! Mi süämen tä edesi jo eläs iks. Annika Anton Velekene, tsipa tõrukõnõ tahtsõ kassu suurõs puus. Tormituul tä ärä murdsõ keset elokeväjät. Maamulda ku imä üskä lätś latsõkõnõ magama. Ilmaelo rõõmu, murrõ nägemäldä’ jäi. Pühä kodomulla rüppü hiidä unõlõ. Säält ilmaelo vaiv ja valo ei lövvä kunagi. Eloh saadu valuhaava minejäl üts aohetk kaotas, A jääjide mälehtüse kestvä üle havvagi. Õie Laanekivi Täämbä om sul väega vallus, kuiki surm käü elu manu, lohutusõs jääs sul lootus, igävädse vahtsõ oodus… Ene Alop Üts väsünü hing om löüdnü rahu, tä tüümehepõli om otsa saanu. Nüüt aigu om puhada kõgõst ja kõigist ni jäiä viil kavvast mi süämehe. Om inemise elo ku kündletuli, mis kõrd läüdet – tuu lõpuni palas. Riina Koido Üle murrõ ja silmävii lätt kuldnõ mälehtüisi tii. Säält püvvä leüdä lohutust /trüüsti/. Maimu Kindma Imre Poroson  Armin Reimets  Marten Keskküla 7.5 12:13 | vaata → 1. lugesin luuletusi "Tiina" ja "pagu" 2. Autor on Eda Ahi 3. mulle meeldis luuletus "Tiina" , sest see oli naljakas (minu jaoks vähemalt). 4. mul ei tulnud täna öösel und. paistis, et ma olen libastund. kartma lõin, et olengi nüüd hunt. oleks see vast kogu peole prunt, loole lõpp ja kõigele karmauh. värisesin natukene aega. siis sosistasin isekeskis: auh. milleks lasta varitseda ohul, selmet teda varitseda ise? kui tõesti läheb vaja hundiulgu, et peletada teda, siis las tulgu. see on minu auväärt hundikohus. sest mulle istub, kui on elus lust, istub, kui on uljast ulakust. selle eest on lausa mõtet seista hoolimata libastumisohust. 5. 6. see luuletus oli natuke igav ja siis naljakas.ma isegi soovitaks seda teistelegi.kui ma selle esimest korda läbi lugesin siis mulle hakkas see meeldima ja ma vaatasin selle luuletuse autorit siis korra googeldasin autorit siis leitsin luuletuse "pagu" mis oli ka sama autori poolt ja need kaks luuletust olid ägedad. 7. 8. siin luuletuses on mina ja hunt tegelased seda väljendab, et palju räägidakse hundist ja mina tegelasest. 9. Küürus remmelgad Sama koha peal sambad Sild üle Emajõe Kogust “Hõbeda laulud. Luulet 2015‒2016.” (2016) leidis Eve Pormeister 10. jah