Leia üks raamat, mille autor on seotud Võrumaaga või leia netist 15 Võrumaa autorite luuletust!
1. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid?
2. Kes oli autor / autorid?
3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda!
4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega;
5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda);
6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud)
7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule
• kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust;
• erinevaid fonte;
• erinevaid värve;
8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast
9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.
10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid!
Tulemused võid panna TERAsse või saata ylle.anier@gmail.com Viimane tähtaeg esitamiseks on 15.mai
• Võrumaaga seotud autori looming (antsla.ope.ee/tera/424-kohaliku-autori-luulet…)
Lenna Kurss
Katre Saar
- “Eesti rahva ennemuistsed jutud”
- F. R. Kreutzwald
- Kõige rohkem meeldis “Lopi ja Lapi” jutt. Sest nad said õppetunni, et nad ei tülitseks enam nii palju.
- Seda öeldes jättis uhke naisterahvas jälle jumalaga ja läks siis lipsti uksest välja. Lopi ja Lapi, kes tüli olid unustanud, vahtisid nüüd sõna lausumata üksisilmi ukse peale, kust ime oli tulnud ja kuhu ta oli kadunud. Viimaks ütles mees: “Heidame puhkama. Meil on kolm päeva mõtlemise aega, seda tahame targasti pruukida, et võiksime endile kõige paremat õnnepõlve soovida.”
- Seda rääkides jättis uhke naisterahvas jälle jumalaga ja kõndis siis lipsti uksest välja. Lopi ja Lapi, kes tülst ei mõelnud, kiikasid nüüd sõna lausumata üksisilmi ukse peale, kust ime oli sündinud ja kuhu ta oli ära läinud. Viimaks lausus mees: “Läheme magama. Meil on kolm päeva mõtlemise aega, seda saame targasti pruukida, et tahame endile kõige paremat õnnepõlve saada.”
- Kui mees jõudis ühe sõna öelda, siis naine ütles vastu 20 sõna.
- Peategelasi iseloomustas see et nad tülitsesid koguaeg.
- mõtteid kogudes
nii soojalt paitab mu pead
kevadine tuul
Kaimar Jänes
Katre - Liis Taal
1.
Lugesin
netist Marie Heibergi (“Sinilill“; „Mere kaldal“; „Tee ääres“; „Ma kirjutan“;
„Kauguse poole“; „Kõrgemal on minu kodu“) ja Contra („Üllatus“; „***Oh, sa Wifi…“;
Vanasti oli hea“; „Doonor“, „Lõunamaaunistus“; „Ajaviitelasud“; „Oktoober“; Näe
Emajõel on üksik aerutaja“; „Nädal“) luuletusi.
2.
Autorid
olid Marie Heiberg ja Contra.
3.
Mulle
meeldis Marie Heibergi luuletus ,,Sinilill“ selle pärast et minu lemmik lill on
sinilill ja see oli lõbus luuletus.
4.
“Mere kaldal” Marie
Heiberg
All
meri virvendab ja voogab,
sääl aurulaev lääb kaugele,
kust värske tuul mu näkku hoogab
ja sinab ulgumere tee.
sääl aurulaev lääb kaugele,
kust värske tuul mu näkku hoogab
ja sinab ulgumere tee.
Puud
kaldal õilmist pudenevad,
jasmiin veel õitseb lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.
jasmiin veel õitseb lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.
Ei
püsi paigal ma, ei harju
kui kaugemeelne mustlane,
näen merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.
kui kaugemeelne mustlane,
näen merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.
Viib meri taevakaare
taade,
kus elutseb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.
kus elutseb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.
Siis
iganevas eluvaevas
poeb hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!
poeb hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!
4B. All meri säbrutab ja lainetab,
sääl aurulaev seilab kaugele,
kust värske tuul mu näkku puhub
ja sinab ulgumere tee.
sääl aurulaev seilab kaugele,
kust värske tuul mu näkku puhub
ja sinab ulgumere tee.
Puud
kaldal õilmist langevad,
jasmiin veel lõhnab õite lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.
jasmiin veel lõhnab õite lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.
Ei
püsi paigal ma, ei harju
kui kaugemeelne mustlane,
silman merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.
kui kaugemeelne mustlane,
silman merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.
Jõuab meri
taevakaare taade,
kus paikneb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.
kus paikneb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.
Siis
iganevas eluvaevas
närib hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!
närib hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!
6.
Luuletus
Üllatus“- Contra
Luuletus räägib,
kuidas jõuluvana toob salmi lugemise eest kingituseks üllatusmuna. Kui
üllatusmuna katki tehti, tuli välja munarebu ehk tegemist oli tavalise munaga.
7.
ÜLLATUS
CONTRA
SALMI LUGESIN JA JÕULU-
VANA ÜTLES MULLE KUNA
OLED TUBLI LAPS SA OLNUD
KINGIN SULLE KINDERMUNA
PURUSTASIN MUNAKOORE
PIILUSIN MIS IMETEGU
KUKUB KOORTE VAHELT VÄLJA
SEEKORD OLI MUNAREBU
CONTRA
SALMI LUGESIN JA JÕULU-
VANA ÜTLES MULLE KUNA
OLED TUBLI LAPS SA OLNUD
KINGIN SULLE KINDERMUNA
PURUSTASIN MUNAKOORE
PIILUSIN MIS IMETEGU
KUKUB KOORTE VAHELT VÄLJA
SEEKORD OLI MUNAREBU
8.
Mul kitsad ja väikesed kingad on jalas,
ei tea, kus linnas nüüd elan ma!
Kus, kodus või korteris, ilmas salas:
Sind armsamat otsinud, ootnud ma!
ei tea, kus linnas nüüd elan ma!
Kus, kodus või korteris, ilmas salas:
Sind armsamat otsinud, ootnud ma!
Mul
olivad kihlused! Igavest aega,
ju tunnen ja armastan armsam Sind,
kuid Sinul ei olnud – ei aega praegu,
ei hoolt ega armu. Oo, mõistaks Sa mind!
ju tunnen ja armastan armsam Sind,
kuid Sinul ei olnud – ei aega praegu,
ei hoolt ega armu. Oo, mõistaks Sa mind!
Sa laula mulle ilusaid unelaule,
Mu armsam! Sest väsinud olen ma!
Las jõuda kõik, elus, nii nii suurele aule –
Kes vaiki, ei nuta, ei naera ka!
Mu armsam! Sest väsinud olen ma!
Las jõuda kõik, elus, nii nii suurele aule –
Kes vaiki, ei nuta, ei naera ka!
9. Pärdikute päev
möödub
pätutades aias
ja banaane süües.
10. Arvasin, et
õele meeldib Contra “***Oh sa Wifi….”. Mul oli õigus, õele meeldis just see
luuletus, sest see oli naljakas,
noortepärane ja arusaadav.
Ralf Walter Geier
1. Vägev vähk ja täitmatu naine
2.Fr.R. Kreutzwald
3. Mulle meeldis see ,et vanamees kartis oma eite ja täitis tema soove.Kõige ägedam koht oli see kui lõpuks eit ja taat olid sealaudas ja elasid seal elulõpuni.
4. Mees lubas küll teisel päeval tema himustamist täita, siiski läks tal meel nukraks, kui mõtlema hakkas, kas vähil võimalik peaks olema naise himustust täita. Teisel päeval päikesetõusu ajal jõe kaldale jõudes hüüdis ta arglikult:
Vähk, vennike, urkast!
Must mees, kõrkjast!
tegusõnad:
Lubas- võimaldas
himustamist- tahtmist
täita- teha
läks- läts (murrak)
mõtlema hakkas- mõtisklema asus
olema- võimalik
himustust täita- tahtmise moodi teha
jõudes- teed leides/kohale jõudes
hüüdis- hõikas
8. Taat- arglik, sõnakuulelik mees, kes püüdis kõik teha, et eit oleks rahul.
eit- ahne, täitmatu, kuri, õel, omakasu püüdlik, laisk, püksid olid naise jalas.
10. Minu emale meeldis see jutt, sest siin on tarkusetera sees. "Suur tükk ajab suu lõhki".
9. HAIKU
Täitmatu naine
taat ja vähk täitsid soovid
kõigest jäid ilma
Kadi Sulbi Töö TERAs
Kädi Sulbi
Contra
1.
lugesin luuletust vanasti oli hea
2.
Contra
3.
oh sa wifi-võrgukene
oled nõnda nõrgukene
oled nõnda nõrgukene
4.
kus sa vaene ringi roomad
kas sa õiget suunda hoomad
kas sa õiget suunda hoomad
kuidas minu juurde jõuda
lõpetama infopõuda
lõpetama infopõuda
metsas kõndimas käin tihti
otsimas kus liigub wifi
otsimas kus liigub wifi
ja kui jälitades võrke
männiga teen kokkupõrke
männiga teen kokkupõrke
anna saele viimse lihvi
platsi puhtaks teen et wifi
platsi puhtaks teen et wifi
leiaks tee mu juurde üles
istuks nurrudes mu süles
istuks nurrudes mu süles
6.Luuletus räägib olümpiast. Üks mees
kukubpaadiga vette.
7.oh sa
wifi-võrgukene
oled nõnda nõrgukene
oled nõnda nõrgukene
kus sa vaene ringi roomad
kas sa õiget suunda hoomad
kas sa õiget suunda hoomad
kuidas minu juurde jõuda
lõpetama infopõuda
lõpetama infopõuda
metsas kõndimas käin tihti
otsimas kus liigub wifi
otsimas kus liigub wifi
ja kui jälitades võrke
männiga teen kokkupõrke
männiga teen kokkupõrke
anna saele viimse lihvi
platsi puhtaks teen et wifi
platsi puhtaks teen et wifi
leiaks tee mu juurde üles
istuks nurrudes mu süles
istuks nurrudes mu süles
8. puudub
9. õpis Urvastes
ning
eas vahel seal
Ta
on eestlane
1)Mati,what's wrong,Nädal,Mäng,Tüütu kärbes,otto-triinu viinalembus,terminaator,saku rock,sind hammustan.2) contra 3) Mati,sest see on naljakas luuletus 4) Väike Mati põrandal miini tagus pärast ema imestas et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet 5) saadan pärast poole
6)jah teen 7).. 8)päris hea kuulja 9)pole 10) minu kõige suuremale vennale Renole
Uko Hommik:
1.“Tondijutud“
2.
Juhan Jaik
3.
Mulle meeldis selles raamatus see et see oli naljakas.
4.
Üks sepp tahtis endale poega. Ta mõtles et kuna tal naist ei ole siis ta teeb
endale metallist poja. Kui sepp oma metall poisi valmis sai siis pani ta nurka
ja ütles kuna sa oled metallist ega saa mind aidata siis vaata vähemalt pealt.
Järgmise päeva õhtupoole ütles sepp kes oli juba üsna väsinud :saaksid sa
ainult aidata , nende sõnade peale hakkas metall pois liigutama.
6. Purupeeter
andis oma viimased kopikad sandile, kes teda pärast aitas .
7.
8.
suur, tugev ,julge
9.
Purupeeter on
väga
lahe ja tugev
sest
ta on julge.
10.












No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.