Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus 5.a kl 5.05.20

Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus
Leia üks raamat, mille autor on seotud Võrumaaga või leia netist 15 Võrumaa autorite luuletust!
1. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid?
2. Kes oli autor / autorid?
3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda!
4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega;
5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda);
6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud)
7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule
• kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust;
• erinevaid fonte;
• erinevaid värve;
8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast
9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.
10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid!
Tulemused võid panna TERAsse või saata ylle.anier@gmail.com Viimane tähtaeg esitamiseks on 15.mai
• Võrumaaga seotud autori looming (antsla.ope.ee/tera/424-kohaliku-autori-luulet…)

Emma Parts
VÕRUMAAGA SEOTUD AUTORI LOOMING 
1. “Isa sokk on matkasell” “Isa sokk on ufonaut” 2. Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Alar Pikkorainen Kasutasin Contra luuletusi 3. Kõige ägedam luuletus on: HULL VASTLALIUG Pole mööda lumist mäge vastlaliugu lasta äge. Ekstreemsport vaid mulle sobib, sinikaid mis täis mind klobib. Kui on vastlad, siis ma tuusalt laskun suuskadega trepist… Noh, nina tuleb ära suusalt, saab neli keppi kahest kepist, hangin väikse käeluumurru, muidu pole miskit hullu! Kade meel on igal semul, kaela riputatakse mul kipsist medal imekena, üleval mis hoiab kätt ka. Kuid miks kodus ütleb ema: “ära samas vaimus jätka!”? Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib sellest, et kui sulle midagi väga meeldib saab seda teha ka teistsugustes tingimustes

 6. KANADE SULGPALL Laudas loomad mõtlesid,et nad on spordihallis kus toimub kanade sulgpalli võistlus. Suled lendasid mööda lauta ringi ja loomad ei saanud aru mis toimub. Isegi perenaine ehmus ära kui lauta tuli. Aga tegelikult oli alanud kanade sulevahetus aeg.

MINU ISA Minu isa pole ka ju eksimatu: teinekord mul silma ajab seebivahtu. Vahel palli mängides mu jalust maha lööb, vahel kõik mu kommid üksi ära sööb. Aga ma ei tõsta sellepärast kisa: ta on ikkagi mu ainus armas isa. Eksimatu, armas, maias, sportlik.

9 .HAIKU 

Päikene paistab, 

linnukesed laulavad. 

Suvine hommik. 

10. Ma arvan, et mu emale võiks meeldida see luuletus LÕUNAMAA UNISTUS Muutuks Eesti lõunamaaksoleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsvat kookospiima, Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu, kui me merealadel liiguks sinivaalu, hambauku peidame ära väikse räime, sinivaalast leiame priske kõhutäie. Kas siis sellist Eestit me tahaksime tõesti? Minu meelest enam see poleks mingi Eesti. 

Mu emale ka meeldis see luuletus. Soojal maal on hea, aga Eestis on veel parem.

Henri Jõela

1. Ma lugesin ,,Minu Lapsepõlve Paganamaa,,.

2. Autor on raamatul Julius Ungru.

3.Mulle meeldis kõige rohkem TARGAD VARGAD, sest kui vargaid üle küsiti, siis nad ei oskanud just seda keelt mis vaja.

4. Meie laudal oli vundamendinurk maha varisenud . Isa tahtis müüri parandada, aga ei olnud lupja. Ta sõitis Kasaritsa lupja tooma. Mind võeti kaasa. Teel hoiatas isa, et lubjaste kätega ei tohi silmi hõõruda.

Meie laudal oli vundamendinurk maha kukkunud . Isa vajas müüri tervendada, aga ei olnud lupja. Ta läks Kasaritsa lupja võtma. Mind kakuti kaasa. Teel ütles isa, et lubjaste kätega ei julgeta silmi puutuda.

5.

6. Jõuproov

Kaks inimest ajasid lehma karjad kokku ja kaks lehma hakkasid üksteist sarvedega nügima.

7.                                                                   SUITSETAMIST  ÕPPIMAS

SUITSETAMISES olime  VALLA POISTEST  TUBLISTI MAHA  JÄÄNUD. SEE TULI SELLEST, ET ELASIME KIVIMAJAS JA MEIE EI SAANUD SEINA VAHELT SAMMALT. KAEVASIME VEND LEOGA ÕLEKUHJA  SISSE AUGU. KEERASIME PLOTSKID VALMIS,  LÄITSIME JA RONISIME AUKU. SUITSUVINE HAKKAS  AUGUST VÄLJA HÕLJUMA. ÄKKI OLI ISA  JAOL. TA  TÕMBAS KEPI KÕVERA  OTSAGA  MEID  AUGUST VÄLJA. ORAVA  VÄLEDUSEGA HÜPPASIN ISA  SELJA TAHA  JA SEALT VÕSSA.  LEO JÄI KÄTTE. SEEKORD  PIDI  LEO NII OMA  KUI KA MINU KARISTUSE KANDMA. ÕIGE! TA  OLI JU MINUST VANEM.

8. Peategelast iseloomustab see, et ta on 12.aastane poiss, ta on fantaasia ja tal on  heledad juuksed.

9. Ma sõin kartuli,

    siis kui sina magasid.

    Olin näljane.

10. Ma arvan, et mu õele meeldiks ,,Trihvaamäng,, ja mul ei olud õigus.

Sigrit Ernits

Contra (Margus Konnula)

1.  1.,,vanasti oli hea'' 2.,,Ajaviitelasud'' 3.,,Lõunamaaunistus'' 4.,,Doonor 5.,,Oktoober'' 6.,,Näe Emajõel on üksik aerutaja''

7.,, Üllatus'' 8.,,Elu võimalikkusest koos masinatega'' 9.,,Mati''  10.,,Nädal''  11.,,Mäng'' 12.,,Sind Hammustan''13.,,Terminaator'' 14.,,Saku Rock''  15.,,Otto-Triinu Viinalembus''

2. Contra (Margus Konnula

3. ,,ohoh'' kuna mulle meeldib see pealkiri.

4..,,vanasti oli hea''

Vanasti oli hea ja turvaline

läksid kodust ära

panid luua ukse ett

ja paroolis ei pidanud olema

suurtähti ega numbreid

6. ,,Oktoober''

See luuletus räägib oktoobri kuust. Et oktoober on okeisi täis ja, et oktoober on võimu täis.

7..,,Näe Emajõel on üksik aerutaja''

8.                 ,,Mati''

    Väike Mati põrandal miini tagus

    Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus

    Väike Mati suuga katsus voolu pinget

    Pärast seda Matil polnud enam vere ringet

    Väike Mati sõrme pistis pepu auku

    Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku                                                                                    

    Väike Mati pani sõrme ninna

    Pärast jäi see hoopis kinni sinna

9.  Mi nul on to re.

     Mi nul on 2 suurt õ de.

     Nad on i lu sad.

10. Mina valisin Estrile. Ma valisin ,,Sind Hammustan''  ja mul oli õigus, et talle meeldis see kõige rohkem.

Kristo Sermat

. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid? Võru ma luuletusi lugesin 2. Kes oli autor / autorid? Annika Anton, Vaino Linnus, Külli Kolodinskaja, Õie Laanekivi jne 3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda! Täämbä om üts illos päiv, lats saa …-aastadsõs. Korgõmbalt käü taivan päiv, lats saa …-aastadsõs Tsillokõnõ latsõkõnõ, tulõ, ma tii pai. Tsillokõnõ latsõkõnõ, …-aastadsõs sa sait! Sest se oli nalljakas ja lahe 4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist  Oli üks laps kes sai 1 aastaseks ja siis vanakesed kutsusid et teha pai ja siis ütles üks aastaseks sa said. tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega; 5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda); 6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud) sünnipäev on kallis mullepalju õnne soovin sullemeeldivaid päevi sule 7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule • kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust; • erinevaid fonte; • erinevaid värve; 8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast latsats ehk laps päiv päev pallu õnne palju õnne. 9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.Seda kuupaistet!Oh muutuksin sündidesmänniks mäetipul! 10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid! Ema ja õe nad ütlesid naljakas  Hällüpääväsalmi Üts ruus uma häitsme valla lei ja sullõ aasta manu tõi. Ei tuust es juhtu midägi – kuun häitsege elun edesi! Annika Anton Kooni paistus kinä päiv, pito pitäolõ-i vaiv, midä hingest tahat Sa, tulku Sullõ kuhaga. Vaino Linnus Mi Sullõ õnnõ soovimi ja võro keelen laulami. Valgit ruusõ toomi Sullõ üsätävve, jakkugu õks lämmind leibä lavva pääle! Häid sõpru istku ümber lavva – olõ terve, elä kavva-kavva! Hällüpäävä lavva pääl ei olõma piä eurovärki – Võrumaal om kraami hääd, mis uma, ehtsä, Võru marki. Et elun sa ei läbi põrus, võiss nõsta klaasi, millen „Võru mõru“! Külli Kolodinskaja Elokevväi kordumatu kaunis /ainulinõ illos/ lillirohkõ /lillilidse/ rohilidsõ muro pääl. Nuur hing, täüs hüvvi mõttid, õigõ tii lövvä üles ja mõttõ täüde vii. Ku eloh astut lugõmalda sammõ ja mitmõ verstäposti sälä taadõ jäänü, viil är võtku huugu maaha, um hääd ja huvitavat küländ iih. Õie Laanekivi Tahas, et su silmä helkäs – müüdälännü aasti peräst, ka et Sinnu hoias taivas ja tervüski ei tiis sul vaiva! Ene Alop Täämbä om üts illos päiv, lats saa …-aastadsõs. Korgõmbalt käü taivan päiv, lats saa …-aastadsõs Tsillokõnõ latsõkõnõ, tulõ, ma tii pai. Tsillokõnõ latsõkõnõ, …-aastadsõs sa sait! Maris Mägi Kas välän om talv, suvi, kevväi vai süküs, vannusõnummõr iks edesi tüküs. Är peläku nummõrd, ei saisma Sul jää tuu, hoobis kogot tarkusõl saat laskõ paistu. Maike-Liis Piirits Sul om täämbä hällüpäiv, …kümnes sünnüpäiv. Pallu õnnõ soovimi, kõvva tervüst lisami /jakkami/! Paistku Sullõ pääväkene, toogu tervüst tuulõkõnõ, pallu õnnõ, sõbrakõnõ! Egä päiv om imeline, täämbä Sinu-nimeline. Om jo Sinu sünnüpäiv, õigõ õnnõsoovi aig! Tervüs Sullõ kõvva tulku, õnnõsoovi täüde minku! Maimu Kindma Õnnõ sullõ ma ei soovi, õnn om kipõ kadoma. Soovi sullõ ravvast tahtmist elotormin võidõlda. Nuurust är sa takan ikõ nii, et silmä omma likõ. Es tä kao jo kohegi – sullõ puuhu (põue) pagõsi. Tei ma põrssal vahtsõ sulu. Tsiga väega vihanõ: „Olõt põrss ja põrssas jäät, ku kõrd vanas tsias sa saat!“ Täämbä su ümbre omma lõhnava /hõngava/ roosi, Su tervüses joomi – ja hõikami proosit. Nii pallo õnnõ soovi sul, ku kikkal hannasulgi. Nii pallo puhast armastust, ku kassipojal kannatust. Nuurusõst või kirota raamadu selle, et meile tä kättesaamadu. Olla või vanadus ka vuurus – om tä ku tõsõ tasandi nuurus. Pallo õnnõ soovi sul, õnnõst hallõ olõ-i mul. Rõõmu tunnõ sõbrast hääst – tedä kas vai kaksas pääst. Hällüpääväs pallo õnnõ – õnnõlik om olla põnnõv. Tuugi õnn, ku hing viil seen, mõistva toda naanõ, miis. Elä ilman Manniga, keedä’ putro panniga. Sõs võit olla õnnõlik – nigu kapsta kallal sikk. Hällüpääväs sullõ „pappi“ mi ei kingi – tuu tiip tsappi… Ostami sul aśa kingis – jääse mälehtüs sõs mingi. Enno Säinast Sünnüpäävälats, sa kallis mullõ, pallo õnnõ soovi sullõ. Pikkä ikä, hulga miildejäävit päivi viil, hüvvä tervüst, jõudu elotiil. Lea Seim Leinasalmi Üts künnel kistu, vakka helü jäi. Ei inämb timä jalg siin tarõn käü. Kõik sõbra, tutva – võtkõ mälestüses pits! Mi süämen tä edesi jo eläs iks. Annika Anton Velekene, tsipa tõrukõnõ tahtsõ kassu suurõs puus. Tormituul tä ärä murdsõ keset elokeväjät. Maamulda ku imä üskä lätś latsõkõnõ magama. Ilmaelo rõõmu, murrõ nägemäldä’ jäi. Pühä kodomulla rüppü hiidä unõlõ. Säält ilmaelo vaiv ja valo ei lövvä kunagi. Eloh saadu valuhaava minejäl üts aohetk kaotas, A jääjide mälehtüse kestvä üle havvagi. Õie Laanekivi Täämbä om sul väega vallus, kuiki surm käü elu manu, lohutusõs jääs sul lootus, igävädse vahtsõ oodus… Ene Alop Üts väsünü hing om löüdnü rahu, tä tüümehepõli om otsa saanu. Nüüt aigu om puhada kõgõst ja kõigist ni jäiä viil kavvast mi süämehe. Om inemise elo ku kündletuli, mis kõrd läüdet – tuu lõpuni palas. Riina Koido Üle murrõ ja silmävii lätt kuldnõ mälehtüisi tii. Säält püvvä leüdä lohutust /trüüsti/. Maimu Kindma Imre Poroson  Armin Reimets  Marten Keskküla 7.5 12:13 | vaata → 1. lugesin luuletusi "Tiina" ja "pagu" 2. Autor on Eda Ahi 3. mulle meeldis luuletus "Tiina" , sest see oli naljakas (minu jaoks vähemalt). 4. mul ei tulnud täna öösel und. paistis, et ma olen libastund. kartma lõin, et olengi nüüd hunt. oleks see vast kogu peole prunt, loole lõpp ja kõigele karmauh. värisesin natukene aega. siis sosistasin isekeskis: auh. milleks lasta varitseda ohul, selmet teda varitseda ise? kui tõesti läheb vaja hundiulgu, et peletada teda, siis las tulgu. see on minu auväärt hundikohus. sest mulle istub, kui on elus lust, istub, kui on uljast ulakust. selle eest on lausa mõtet seista hoolimata libastumisohust. 5. 6. see luuletus oli natuke igav ja siis naljakas.ma isegi soovitaks seda teistelegi.kui ma selle esimest korda läbi lugesin siis mulle hakkas see meeldima ja ma vaatasin selle luuletuse autorit siis korra googeldasin autorit siis leitsin luuletuse "pagu" mis oli ka sama autori poolt ja need kaks luuletust olid ägedad. 7. 8. siin luuletuses on mina ja hunt tegelased seda väljendab, et palju räägidakse hundist ja mina tegelasest. 9. Küürus remmelgad Sama koha peal sambad Sild üle Emajõe Kogust “Hõbeda laulud. Luulet 2015‒2016.” (2016) leidis Eve Pormeister 10. jah