Räätsamatk
Valgesoo kaitsealal, rabamaastikul
Käisime
Valgesoo rabamaastikul matkamas. Seal saime teada paljudest
asjadest. Me saime vabas looduses ringi käia ja maitsvat kooki
süüa.
Me
saime teada,et rähn toksib puu sisse augu,et oma toit sinna
panna. Rebased ei ole talveunes ja ta elab urus,ta suudab
ühemeetri paksuse lumekihi alt hiire kätte saada. Ta kuuleb
väga hästi, tänu oma suurtele kõrvadele. Giid rääkis,et
ükskord üks metsavaht kõndis siin rabas ja talle tuli vastu
pruunkaru, metsavaht tegi ennast nii suureks kui suutis ja
karjus kõigest jõust, et karu teda kartma hakkas, ja karu
jooksiski ära, järgmimisel päeval ei olnud tal häält. Rabas
elavad ka metsised, saime teada, et ainult isased metsised on
mustad ja emased on pruunid. Seal elavad ka hirved,
keda
nähtakse väga palju. Seal on veel põdrad, ilvesed ja kakud.
Kahjuks me ei näinud
ühtegi
looma. Oli lahe kõndida räätsadega. Saime teada palju asju.
Maarja
Liba
Valgesoo
räästamatk
Me
käisime Valgesool matkamas talvel. Käisime seal koos Tsirguliina
kooliga.
Meil
oli sellel matkal kaks giidi, kes tutvustasid rebast ja seda kuidas
ta hiirt jahib. Ta ootab kuni hiir vaikselt häält teeb ja siis ta
hüppab üles ja surub hiire lumega alla. Ta teeb uru ja võtab hiire
välja kes on uimane. Me kõndisime läbi soo kuni jõudsime metsa.
Üks giididest rääkis meile sellest metsast kuidas sõja ajal
inimesed põgenesid sinna. Kui metsa jõudsime siis tutvustas ta
meile sipelgate kuningriiki. Ta rääkis sipelgatevahelist sidet
kuidas nad vahetavad asju. Meile räägiti ka kuidas talvel ellu
jääda kasutades sipelgapesa NT: kui oled metsa ära kadunudsiis kui
leiad metsast sipelgapesa siis ajad lume pealt siis teed endale sinna
augu kuhu mahud ise sisse ja kattad ennast sinna sisse ära, sest
sipelgad annavad sulle sooja. Ja räägiti kuidas sipelgad peavad
sõda. Nad aeti sõtta, sest hommikul oli neil paar puud öösel ära
võetud ja nad ei saa enam süüa ja nad pidid ära kolima, aga
sealsed naabrid ei tahtnud teisi sipelgaid ja nad hakkasid sõdima ja
nad sõdivad nii, et lõikavad teiste tundlad ära ja nad jäävad
halvatuks ja söövad nii ära, et jättavad vaid kondid alles peale
sõda koristavad ellu jäänud sipelgad surnud sipelgad ära.
Teadlased mõõdavad sipelgate pesa igal aastal. Nad tegid kindlaks,
et sipelgaid suri selles võitluses üle 1 miljoni sipelgad. Meile
tutvustati peaaegu matka lõpus karu. Meile tutvustati kuidas karud
oma teritooriumit nii, et kes kõige kõrgemalt kriimu tõmbab siis
see ala on tema teritoorium. Kui tagasi tulles algusesse siis seal
oli üks kõrge torn ja ka olid mingid hütid kus sai süüa kooki ja
juua teed. Tornist oli näha tervet sood.
Karl
Kons 7.b klass
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.