Jäätmeprogramm (13.03.15)

Jäätmeprogrammis osalemine

Käisime neljapäeval vaatamas kuidas sorteeritakse prügi ja kuhu nad edasi viiakse. Seal oli väga tore. Vaatasime algul kuidas seal jagatakse prügi nelja erinevasse kasti. Siis me läksime ja vaatasime pilte. Kõige huvitavam pilt oli see: "Prügi kosmoses" ja õudsem pilt oli üks linnupoeg, kes oli ära surnud, kuna linnupoja ema oli talle igasuguseid plassmassist juppe, kilekotte ja pudelikorke toiduks toonud. Siis me läksime vaatama ühte suurt kaarti kus olid märgitud erivärvi knopkadega, millised jäätmejaamad kinni pandud, millised jäätmejaamad on kõige suuremad ja millistes maakondades on kõige rohkem väiksemaid jäätmejaamasid. Seejärel me läksime kõik laua taha ja ta jagas kõigile ühe asja, mida on tahetud ära visata, siis giid tõstis ühe prügikasti üllesse ja küsis kelle asi läheb sinna, seejärel teise jne. Siis me vaatasime videosid, kus üks perekond viib pappi ja paberit õigesse prügikasti, taarat viisid taaraautomaati ja muud lagunevad asjad näiteks: õuasüda, vana kapsas jne. Seejärel tegime ühe töölehe, et kõik peavad otsima sinna vastuseid, kui aeg sai täis hakkasime me kontrollima, keegi luges esimese küsimuse, keegi teise küsimuse jne. Kui vastused saati kontrollitud andsime töölehed õpetaja kätte. Siis saime vaadata ühest asjast pisikesi baktereid. Mõned olid väga jubedad ja hirmutasid osasid, aga mõned olid nagu ussid ja mõned nägid välja nagu teod.

Reelika Turnas 5.b

Osalemine jäätmeprogrammis

Me käisime neljapäeval(13.03) Räpinas Keskkonnamajas. See maja oli väga suur nii seest kui väljast, kahju, et me tervet maja ei näinud... Kui me majja sisenesime, nägin ma ühte vahvat kasti, mis nägi välja nagu prügikast, aga oli hoopis mõeldud patareide jaoks. Siis meie juht rääkis meile kuidas käituda ja muud vajalikku. Läksime siis kööki, kus ta näitas meile prügikaste kuhu oli peale kirjutatud millist prügi sinna panna. Köögist edasi läksime me piltide juurde, kus ta küsis erinevaid küsimusi ja rääkis, mis piltidel toimub. Vaatasime siis kaarti pealt erinevaid jäätmejaami, prügilaid jne. Peale kaarti vaatamist küsis ta veel küsimusi ja siis läksime ühte klassi, kus ta jagas meile kätte ühe prügi, mina sain banaanikoore. Kui kõik said ühe asja kätte, hakkas ta võtma erinevate siltidega kaste ja meie pidime prügi õigesse kasti panema. Peale seda näitas meile erinevaid purkides olevaid asju ja näitas videoid. Siis ta veel rääkis meile erinevatest asjadest ning jagas kätte töölehed. Pidime otsima vastuseid käidud kohtadest(mitte köögist). Kui oli tehtud, istusime oma kohtadele tagasi ja siis hakkasime kontrollima vastuseid, vastaja kätte andis ta ühe sipelga moodi asja. Kui kontrollitud oli, saime veel vaadata erinevaid asju ja pärast pidi igaüks ütlema ühe asja, mis talle meeldis või mis meelde jäi. Peale seda panime riidesse ja läksime maja ette muru peale sööma. Kui söödud läksime bussi ja sõit Antsla poole võis alata :)

Kadi Aripman 5.a

Jäätmeprogramm Räpinas

Me käisime Räpinas Keskonna majas. See oli väga ilus ja kaasaegne maja. Meil oli väga tore giid. Algul tegime tutvust majaga. See oli suur. Suundusime siis kööki ja uurisime erinevaid sorteerimis viise. Seejärel läksime õppe klassi, kus vaatasime lühifilme. Seejärel anti meile töölehed ja me pidime vastused otsima klassist või siis peast. Laudade peal olid ka mikroskoobid, kust saime vaadata millised olevused elavad komposti hunnikus. Nad olid jubedad. Kui kõik olid töölehe täitnud, siis me kontrollisime need üle. Kui olime lõpetanud, läksime tagasi alumisele korrusele. Me pidime moodustama ringi ja kõik pidid ütlema, et mis neile meeldis või mis jäi meelde. Paljud ütlesid, et neile meeldis see klass. Ring sai läbi, ning siis tänasime meie toredat giidi ja läksime bussi.

Kõigil olid kõhud tühjad ja siis hakkasimegi sööma. Kui kõigil söödud sai siis algas meie tee tagasi koju.

Laura Lääts 5.a

Jäätmeprogramm Räpinas

Meie käisime klassiga Räpinas seoses ühe jäätmeprogrammiga. Meile õpetati kuidas õieti prügi sorteerida.

Saime seal teada ka seda ,et Mumbais ja Bangladeshis on kilakottide kasutamine üldse keelatud, kuna 2005. Aastal ummistasid kilekotid kõik kanalisatsioonid ja see põhjustas palju üleujutusi ning paljud inimesed ka surid.

Mida ma veel ennem ei teadnud oli see ,et Eestis töötab praegu kokku kuus prügilat. Prügi sorteeritakse erinevatesse valdkondadesse. Papp ja paber kuulubki papi ja paberi hulka ,toidujäätmed kuuluvad biojäätmete hulka ,pakendid kuuluvad pakendite hulka ,elektroonika ja muu selline kuulub ohtlike jäätmete hulka ja eraldi sorteeritakse ka patareid. Patareide jaoks on isegi poodides kogumispunktid. Pudelid saab viia taaraautomati. Need kes elavad suurtes linnades ja korterites nendel ei ole võimalust viia toidujäätmeid komposti. Kuid nendel kellel on oma maa on võimalik teha aeda kompost ja viia sinna toidujäätmeid ,mis lagunevad. Hiljem saab sellest muld mida kasutatakse peenardel. Mõnikord on pakendid kus on osa papaist ja osa plastikust. Sellisel juhul tuleb pannna see pakend ohtlike jäätmete hulka. Loodusele oleks väga kasulik, kui inimesed korduskasutaksid asju võimalikult palju. Taaskasutamisel ja korduskasutamisel on ka vahe. Korduskasutamine tähendab seda ,et inimesed kasutavad ühte asja mitu korda. Näiteks ühel lapsel on ühed püksid ,aga tema kandis need juba ära ja talle on need väiksed ,siis oleks tal võimalus anda need oma väiksemale sõbrale. Taaskasutamine tähendab seda ,et ühest asjast tehakse uus. Näiteks sina ostad endale poest midagi plastpudeliga juua ,pärast viid pudeli taaraautomaati ,siis tehakse sellest fliisi ja fliisist saab teha dressipluuse. Kui inimesed sorteeriksid prügi oleks ka maal vähem prügi ja loomadel oleks turvalisem elada.

ROBERTA LAHESOO 5.b

Keskonnamaja külastamine Räpinas

Külastasime 13.märtsil 2014 Räpina linnas keskonnamaja. Kui me kohale jõudsime, võttis meid vastu giid. Ta rääkis sellest majast, kuna see asutati ja millal hakati jäätmekäitlust õpetama. Seejärel läksime õppeklassi, kus saime teada jäätmete tekkimisest, kuidas jäätmeid sortida, koguda, vedada. Selle kohta näidati ka videosid. Näiteks osa prügist läheb põletamiseks, osa viiakse prügilasse, osa biokäideldakse ja osa saab taaskasutada. Nägime purustatud kujul palju Eesti Vabariigi endist raha-krooni, millest oli tehtud briketi taolised näidised.

Õppeklassis saime mängida prügisortimismängu. Seinal rippus Eesti kaart, kus olid ära märgitud avatud prügilad ja suletud prügilad. Punase märgiga olid ära märgitud kõige aktiivsemad prügilad Eestis. Keskkonnamaja õues nägime ka kompostrit, kuhu käivad biolagunevad jäätmed. Klassis saime mikroskoobi all vaatata, kompostis tegutsevaid Mullakakandeid.

Päev Räpinas oli väga huvitav ja õpetlik, sain teada erinevatest prügiliikidest ja kuidas neid õigesti sorteerida.

Annika Õlijas 5.b

Artikkel

Käisime Räpinas jäätmeprojektis osalemas. Seal kohtusime inimesega kes viis seda üritust läbi. Läksime kõige pealt nende kööki ja nägime seal mitut prügikasti ning see naine ütles, et nad sorteerivad prügi. Siis läksime õue ja nägime seal kompostrit ning naine näitas seda seest ja kuidas seda segada saab. Järgmisena läksime üles ja nägime seal pilte. Siis läksime selle naise töötuppa ning võtsime istet. See naine näitas meile videosid kuidas tehakse paber jne. siis saime töölehed ja hakkasime täitma, kui valmis sai siis saime vaadata putukaid banaanikoore peal, need olid nii rõvedad ja suuted ning neilt nägi läbi. Siis tegime suur ringi ja rääkisime mis meile meelde jäid. Siis tänasime teda ja läksime välja sööma. Mulle meeldis see projekt väga ja ma loodan, et teistelegi meeldis.

Mariette Pruuli 5.a

JÄÄTMEPROGRAMM

13.märtsil osales 5.klass jäätmeprogrammis ja seoses sellega oli meil ekskursioon Räpina keskkonnamajas.

Alguses räägiti kuidas komposti teha ja kuidas peaks kodus prügi sorteerima. Saime ka teada, et Eestis on päris palju prügilaid kinni pandud ja kõigest 6 prügilat on alles. Huvitav oli teada saada mis looduses prügist saab, kuidas taaskasutada ja milliseid ohtlikke jäätmeid leidub kodus. Nägime ka Mullakakandeid, kes aitavad mullatekkes kaasa. Kõige keskkonnasõbralikuma jäätmekäitlustegevustest on jäätmete vältimine ja halvim prügilasse ladestumine. Kõige rohkem jäätmeid taaskasutab Lõuna- Korea ja Põhja-Korea. Sain ka teada mis on vahet taaskasutamisel ja korduskasutamisel. Eestis on põletamisel ja energiatootmisel osakaal 50% 2015. aastaks. Sain teada mida tähendavad mõned märgid jäätmetel. Paljudele meeldis mudel millel olid erinevad prügikastid ja majad. Prügikastidel olid nupud ja kui nupule vajutada hakkas telekas selle teema kohta väike video tööle. Huvitav oli ka sipelga käpiknukuga vastata küsimusi.

Üritus oli huvitav ja sai ka palju huvitavaid fakte ja asju teada mida varem ei teadnud ega osanud ette kujutada.

Diana Liiv 5.b

Jäätmeprogramm

5-date klasside õpilased käisid neljapäeval 13. märtsil Räpina keskkonnamajas. Sealt saime teada jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlustest, põletamisest ja ladestamisest. Nägime ka piltidelt, kus oli lind surnud ja surma põhjuseks oli prügi mida ta sõi, oli ka prügimägi mille otsas oli koer ning pilt kus oli kosmoses prügi. Käisime korraks ka väljas kus nägime kuidas biojäätmetest saab komposti. Õppeklassis nägime mikroskoobi all väikseid putukaid ja usse, videoklippe jäätmetest ning muud ja huvitavat.

Laura Vassiljev 5.b

Jäätmeprogramm paistis algul igav aga pärast on see täitsa lahe. Ma õppisin seal, et prügist saab teha peaaegu kõike näiteks vanapaberist saab teha pappi või paberit või augu pluusis mingi riidest kaunistusega. Neil on seal väikesed eri värvi prügikastid ja eriti lahe komposti masin. Me tegime töölehte mis oli natuke raske aga sain ikkagi hakkama. Seal oli palju pilte prügist ja kosmoseprugist. Aga kokkuvõtteks oli väga lõbus.

Thomas Egor Soe 5.a

Ekskursioon

Ma käisin oma klassiga ja A klassiga Räpinas ja see oli jäätmeteemaline õppeprogramm. Hommikul polnud meil tunde, me pidime tooma kaasa toitu või juua kui tahtsid. Bussisõit oli pikk umbes tund, bussi peal ma suhtlesin teistega ja olin telefonis kus ma kuulasin muusikat. Bussis oli väga palav, sest päike oli kõrgel ja pilvi polnud palju, meil oli vastik olla kui päike meie peale paistab ja soojendab kui meil on talveriided.

Lõpuks jõudsime, maja oli ilus ja puhas. Kõigepealt tutvustas meie juhendaja ennast ja milline päev tuleks, pool läksid WC'sse, juhedaja soovis, et me ei karjuks, sest inimesed olid tööl ja vajasid vaikust. Juhendaja viis meid kööki kus ta rääkis sorteerimisest, ta näitas meile nelja prügi kondeinerit.

Siis liikusime välja kus oli üks suur asi mida sai keerutada, see asi oli kompost millega sai toidujäätmeid mullaks muuta ja kasutada istutamiseks nt.

Pärast seda läksime tagasi sisse ja läksime korruse üles, seal näitas juhendaja meile pilte seotud prügiga, ma mäletan et oli pilt Maast ja selle ümber hõljusid pügi, oli pilt ühest linnu pesast milles oli prügi kogutud et ehitada ja kasvatadda poegi seal seal oli ka rohkem pilte mida ma praegu ei mäleta.

Me liikusime edasi ühte klassi, kõigepealt võtsime ühe asja ühest kastist, siis juhendaja tõstis üles ühe kasti ja pidi valima kas sobib asi mis sul on sinna kasti. Pärast seda vaatasime lühikesi filme, siis näitas ta meile prügist tehtud asju. Peale selle tehti meile tunnikontrolltöö me saime kasutada kahte stendi mis polnud klassis, mingi kapp mis näitas ja rääkis kodus ohtlikkest jäätmetest, mitu stendi, kaks kardinat millel oli midagi peal, kolm või neli mikroskoopi mis näitasid komposti suurendatud ja nende peal olid putukad ja ussid, ühe putuka nimi oli Mullakakand, klassis oli kaks lauda ja toolid olid tehtud vetsupaberipapist või millegist muust mis on selline, tunnikontrolltöö ei olnud raske ega väga kerge, küsimused olid hästi vormistatud ja arusaadavad. Kui aeg oli läbi saime vastata küsimustele ja saada teada õigeid vastuseid, kui sa teadsid vastust siis sulle pandi sipelgas kätte.

Pärast kõike tegime ringi ja ütlesime mida me mäletasime või mis meeldis, siis panime riidesse ja läksime välja kus me sõime koolist toodud saiakesi ja jooki, päris paljud tõid endale veel süüa. Ja hakkasime sõitma tagasi koolimaja juurde. Bussisõit oli nüüd hullem, sest buss oli väljas päikese käes olnud ja paljudel oli paha olla.

Helily Nummert

20.03

Jäätmeprogrammis osalemine

Me käisime klassiga reisil Räpina Jäätmejaamas.

Üks tädi, kes seal töötab tutvustas ennast ja rääkis oma tööst.

Ta näitas Eesti kaardi pealt, kus asuvad tegutsevad jäätmejaamad ja kus on vanad jäätmejaamad suletud.

Siis hakkas ta rääkima erinevatest prügi liikidest. Tädi näitas erinevaid konteinereid, kuhu pannakse paber, kuhu biolagunevad jäätmed, kuhu ohtlikud jäätmed, klaastaare jne.

Räpina jäätmejaamas võetakse tasuta vastu erinevaid jäätmeid:

- ohtlikud jäätmed
- metallijäätmed
- elektri- ja elektroonikaseadmed
- suuremõõtmelised jäätmed
- pakendijäätmed
- vanapaber ja papp
- vanarehvid
- ehitusjäätmed

Vastu ei võeta sortimata olmeprügi.

Tasuta ei võeta vastu ehitusjäätmeid.

Meie kodus on konteiner, kuhu võib panna erinevat prügi ehk segaolmejäätmeid.

Ka Antslas on jäätmejaam, kuhu saab viia klaasi, vanu värvipotte, vanu autorehve, vana mööblit jne.

Kalvin Klaar 5.b

Jäätmeprogrammis käik.

Käisime klassiga ekskursioonil Räpinas.

Seal räägiti meile, kui tähtis on prügi sorteerimine, ning taaskasutus.

Me täitsime seal töölehti, ning vaatasime erinevaid video lõike.

Mulle meeldis see ekskursioon väga, sest see oli huvitav!

Joel Meeks 5.a

Jäätmeprogramm

Meie osaleme jäätmeprogrammis. Me käisime Räpina keskkonnamajas. Seal oli päris huvitav. Meid võttis vastu kiid. Kiid näitas meile majas seda kuidas seal prügisorteeritakse ja küsis kas meie ka prügi sorteerime. Veel näitas ta meile komposte ja rääkis muud huvitavat. Päras pidime täitma tõõlehti stendide abil. Seal oli majas sees ka üks väike kompost kust kiid võttis sealt mullaka koos putukaid ja saime neid mikroskoobiga vaatata. Räpinas oli tore.
Marko Kannimäe

Jäätmeprogammis osalemine

Meie käisime Räpinas jäätmeprogammis. Me sorteerisime, tegime kontrolltööd, kuulasime ja vaatasime. Jäätmed soorteeritakse,töödeldakse ümber ja taaskasutatakse. Jäätmed on biojäätmed, paberjäätmed ja klaasjäätmed. Paberi konteinerisse tuleb panna ajalehti, ajakirju, vihikuid, joonistuspaperid pappkaste jne... Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna liha, puuvilju, mandariin, toataimed jne... Pakendite konteinerisse tuleb panna jogurtipakentid, klaaspurke, metallikaaned, plastnõud, karbid, jne...

Kodus sorteerime ka jäätmeid. Klaaspudelid- ja purgid, värvinõud, ohtlikud jäätmed(patareid, akud, rehvid, vana elektroonika) viime Antsla jäätmekogumiskohta. Biojäätmed paneme komposti, paberi-ja papist pakendid põletame ära.

Kevin Lindlaan 5a