Botaanikaaed, Zooloogia- ja Geoloogiamuuseum jms

Õppekäik

Käisime teisel detsembril ekskursioonil. Käisime kolmes eri kohas, mis kõik olid omamoodi huvitavad.

Esimesena läksime Tartu Ülikooli botaanikaaeda. Tartu Ülikooli botaanikaaed on oma mõõtmetelt Baltimaade kõige väiksem. Botaanikaaias elavad tüüpilised linnatingimustega kohanenud loomad ja linnud, sest neid on kergem ülal pidada. Nad vajavad küll suurt hoolt nagu teisedki loomad, aga nad kohanevad kergemini. Botaanikaaias on nähtud siili, rohukonna, hiiri, jänest, oravat, ööbikuid, põõsalinde, leevikesi, tihaseid, puukoristajaid ja lehelinde. See tundub tavalise linnakooslusena, kuid nii see ei ole. Mina nägin botaanikaaias paljusid taime ja loomaliike. See meeldis mulle väga. Kui jalutasime vihmametsas mõtlesin et ma võikski siia jääda.

Teisena läksime zooloogia- ja geoloogiamuuseumis. Zooloogiamuuseumis olid loomade topised. Zooloogiamuuseum valmis 1822. aastal. Mulle meeldisid kõik topised. Kui ma zooloogiamuuseumisse sisse astusin mõtlesin, tegelikult ei mõelnud ma midagi, lihtsalt imestasin. Zooloogiamuuseumis nägin meritähti, kangurlindu ja gorillat. Meritähel on 5-9 tippu ja elukoht on merepõhi. Kangurlind on kollase kõhualusega väike lind. Gorilla oraanžikas ja suur ning elab Tongo Pygmeus. Zooloogiamuuseumis oli kõige suurem loom oli kaelkirja, otsustasin silma järgi. Üks huvitavamaid asju oli minu jaoks rotikuningas. Rotikuningas on ta sellepärast, et üks mees leidis 16 rotti kes olid sabapidi kinni põimunud. Erinevad liblikad olid hämariku- ja päevaliblikad. Sain teada, et kõige väiksema muna omanik on pöialpoiss ja kõige suurema omanik jaanalind. Näitust ma ei jõudnutki lugeda. Edasi läksime samas majas asuvasse geoloogiamuuseumisse. Muuseumis olid kõiksugu kivistised. Minu lemmikuks sai lilla ametüst. Veel meeldis mulle mäekristall. Lihviksin ainult seda väiksemaks ning siis kannaksin kaelas. Kahjuks jõudsin muuseumist ära vaadata vaid ühe poole. Teisele poolele viskasin vaid korraks pilgu. Lähen kindlasti sinna kunagi tagasi.

Kolmandana läksime Lõunakeskusesse. Kuna ma kinno ei läinud andis õpetaja meile ülesande: käia viies poes, küsida mida nad müüvad ja mis on odavainm. Nii läksimegi viiekesi – mina, Kairit, Kristin, Elisabeth ja Einike ''väikesele ringkäigule''. Esimene pood milleks oli Expressions läks kõige jubedamini. Nii imelik oli neid küsimusi küsida. Edasi läksime Apollo raamatukauplusesse seal sujus juba kõik paremini. Kolmandana läksime the BAG'i see läks ka üsna kergelt. Neljandana läksime Montonisse, kus olid kõige toredamad inimesed. Viies oli MusicBox see oli juba imelihtne. Viies poes oli üks ja see sama lause, mis mulle pähe kulus:''Vabandage. Meile anti selline ülesanne, et peame käime viies poes ja küsima mida nad müüvad ja mis on nende odavaim kaup.'' Pärast sellele mõeldes oli väga naljakas ja saime kõhutäie naerda. S

Ja viimasena läksime Tõraverre. Minu lemmikkoht oli see kui saime hiiglaslikust teleskoobist sisse vaadata. Nii kahju, et taevas pilvine oli ja tähti polnudki näha. Sain teada, et sul ei ole taevas ''sinu tähtkuju''. Ostsin endale suure taevatähtede kaardi, mida on huvitav uurida. Tõravere on võrratu koht, selle kirjeldamiseks ei ole sõnu.

Mulle meeldis see reis väga. Õhtul koju jõudes jutustasin sellest kõigest õhinal emale ja vanaemale. Loodan, et neile meeldis minu jutustus samamoodi kui mulle see õppekäik.

Kelli Aia

6.a klass

8.12.2011

Antslakad saates "LOODUSTARK"

Marietta Lõo Kirjutas ,et Antsla Gümnaasium pääses " Loodustarga" televiktoriinis edasi!!
Suur kiitus õpiastele, kes osalesid.
Suured tänusõnad:
Raul Paat - hüper-super kapten ja võistkonna liige
Kevin Liivapuu - hüper-super võistkonna liige
Liis Tenno - hüper- super võistkonna liige, küsimuse esitaja žüriile

Riho Hommik - hüper- super kaasaelaja
Karel Varik - hüper- super kaasaelaja,
Jane Ploom- hüper- super kaasaelaja,
Marleen Umbleja - hüper- super kaasaelaja
Kadriann Soe -hüper- super kaasaelaja
Maarja Lõo- hüper- super kaasaelaja
Kertu Pavel - hüper- super kaasaelaja
Liisi Anzov - hüper- super kaasaelaja, video tegija
Argo Zoludev - üper- super kaasaelaja
Marilin Niilus - hüper- super kaasaelaja

Tiiu Laane - õpilaste juhendaja
Ülle Anier - õpilaste juhendaja
Maire Puhmas - õpilaste juhendaja
Halja Haljasorg - õpilaste juhendaja

Siim Aarmaa - abi video kokkupanemisel

Arved Reile – bussijuht

Tänud kõigile:
Kõik, kes hoidsid meile pöialt.
Saade eetris aprillis.
Kohtumiseni järgmisel korral kolme nädala pärast!

Antsla Gümnaasumi sammud "Loodusetargas"
http://etv2.err.ee/videod/lastesaade/1e26ac31-fa6f-42dd-ac96-75b3a94419d5

7. klasside õppekäik Piusa koobastesse, matkarajale ja Jaaniraotu talusse

2011. toimunud üritused projektist "Looduspäevad Antslas 2011/12"

Agna saar, Tallinna loomaaed, Võhma küünal, Tallinna Botaanikaaed Tallinna Botaanikaaias tutvutakse erinevate taimeliikidega.

Külastatakse Võhma Küünalt, tutvutakse küünalde valmistamise ajaloo, materjalide, tootmisprotsessiga. Tutvutakse küünla kaunistamise võtetega kasutades looduslikke materjale.Aegna saare matkarajal teostatakse projektõpet.Teadmised erinevate kivimite ja kivististe kohta, saare taimestikust ja loomastikust. Märgata inimtegevuse jälgi. Loomaaias saadakse teadmisi öise eluviisiga loomade käitumisest. Õpitakse tundma püsi- ja kõigusoojaseid loomi ja nende käitumist vastavalt välistemperatuurile. Õpitakse tundma küünalde valmistamise materjale ja keskkonnasõbralikku tootmist, põlemisprotsessi ning seal eralduvaid aineid ning nende mõju keskkonnale.

Üritus toimub 2011 august

Tõravere Observatoorium ja Tartu Tähetorn (IVa ja IVb -36 osalejat)

Õpilased tutvuvad taevakaardiga, käiakse tähetornis, kus saadakse ülevaade teleskoobi ehitusest- ja tööpõhimõttest.Vaadatakse filmi planeetide süsteemist. Tartus tutvutakse ajaloolise tähetorniga.Tõraveres saadakse ülevaade päikese süsteemist ja öö ning päeva vaheldumisest. Tutvutakse teleskoobi ehituse ja tööpõhimõttega. Õpitakse määrama kellaaega päikesekella abil. Tartus tutvutakse taevakehade vaatlemise ajalooga.

Üritus toimub 2011 november

Õppekäik Kirde-Eestisse (IXa ja IXb 50 osalejat)Külastatakse Põlevkivimuuseumi, Kukruse mäge, Valaste juga, Saka joastikku.

Saadakse teada, milline on kaevuri töö maa-all. Omandatakse teadmised põlevkivi kaevandamise, sellega seonduvate keskkonnaprobleemide ja pankranniku kohta.

Üritus toimub 2011 november

2012 käimasolev KIKi projekti tegevused

Räätsamatk Meenikunno rabas (VIIIa ja VIIIb 36 osalejat)

Räätsadega soo läbimine. Tutvutakse räätsade ajalooga, räätsadega kõndimisvõtete omandamine, loomade tegevusjälgede otsimine, loodusvaatluste tegemine.Õpitakse tundma soo taimestikku talvises looduses, õpitakse märkama loomade tegutsemisjälgi rabas. Saadakse teadmisi loomade jälgedest. Leitakse seoseid nähtutu, õpitu ja teatmekirjanduse vahel. Abiks raamat „Kes siin oli?“

Toimumise aeg 2012 veebruar

II kooliastme õpilaste talilaager Nõiariigis "Kes siin oli?" (36 osalejat)

Teadmised loomade jälgede leidmise kohta. Osata teadmise seostada teatmekirjandusega. Abiks raamat „Kes siin oli?“Õpitakse märkama erinevaid talviseid tegevusjälgi ja neid ära tundma.

Toimumise aeg 2012 veebruar

8.klasside õpilaste tutvumine ühiseluliste putukatega Karula Rahvuspargis (VIIIa ja VIIIb 36 osalejat)

Mati Urbaniku juhendamisel õpivad 8. klasside õpilased mesilaste ja sipelgate elustikku.Teadmised ühiseluliste putukate kohta (mesilased, sipelgad)

Toimumise aeg 2012 aprill

I kooliastme õppelaager Karula rahvuspargis- lasteraja läbimine Ähijärve keskuse juures, püsinäitusega tutvumine ja giidi vestlus õpilastele kohalikust rahvuspargi tegevusest.(I kooliaste 50 osalejat)

Lasterada läbitakse tööjuhendi alusel rühmatööna.Õpitakse tundma lindude pesitsemist ja käitumist tehispesade abil. Uuritakse nii roht- kui ka puittaimi. Õpitakse kasutama kompassi ja binoklit ning kaardi lugemist.

Toimumise aeg 2012 mai

Tilleoru matkarada,Taevaskoda, Akste sipelgariik, Saesaare hüdroelektrijaama tamm, (VIa ja VIb 36 osalejat)

Õpitakse tundma rohelise energis tootmist. Läbi praktilise tegevuse tutvutakse mõistega ülemjooks. Tilleoru maastikukaitsealaga tutvumine, kus on üks vanemaid kaitsealasid nii Põlvamaal kui Eestis. Külastatakse ristimändi, eesmärgil teada saada kohalikust rahvatraditsioonist - Lõuna-Eesti tavadest. kuidas on seotud inimelud põlise loodusega. Kooslustest õpitakse palumetsa, salukuusikut, tutvutakse taimeharuldustega. Teel vaadatakse liivakivi kaljut, Merioone allikat ja ristimändi. Tutvutakse sipelgate eluga.Sadakse selgeks mõisted - paljand, org, nõgu, säästev energia, ülemjooks. Tutvuvad erinevate kooslustega ja neis esinevate taimedega. Omandatakse paaristööna vaatlusoskusi. Kinnistatakse teadmisi taime osadest- juur, vars, leht, õis. Omandatakse teadmisi ühiseluliste putukate kohta ning inimese mõjust veekogule ja selle elustikule.

Toimumise aeg 2012 mai

Otepää Ketta talu sepikoda, Murrumetsa matkarada (IV a ja IV b õppepäev -36 osalejat)

Õppida sepa töö võtteid, proovida praktilist tööd sepikojas; voolimine, materjali kujundamine. Kinnistatakse mõisted: rehi, rehiahi, sepis, puusöe valmistamine, vilja kuivatamine ja rehepeks. Vaadata keskkonnasõbralikku tegevust Otepää kuplistikus. Murrumetsa matkarada kulgeb Pühajärve Sõjatamme juurest Murrumetsa ja tagasi. Rajal on infotahvlid, kust saab infot Murrumetsa ja ümbritseva kultuurmaastiku kohta.Info sepistest, ajaloolisest kodukohast.Teadmised sepa tööriistade kohta seoses erinevate talu töödega. Tutvumine sepa tööga seoses kunstiõpetuse ja tööõpetuse ainekavaga. Õpilased saavad praktilised teadmised sepiste valmistamisest, voolimisest ja materjali kujundamisest. Seoses koduloo ja ajaloo ainekavaga tutvutakse ajaloolise taluga. Loodusainetest on seos teema "Taastuvad ja taastumatud loodusvarad" juures. Matkarajal saadud teadmised erinevate taimede kohta.

Toimumise aeg 2012 mai

AG õpilaste loodushariduspäev Võrtsjärve Limnoloogiajaamas (gümnaasium 36 osalejat)

Tutvutakse erinevate mõõteriistadega, mõõdetakse vee temperatuuri, läbipaistvust, hapnikusisaldust jne. Tutvutakse soo elustikuga.Teadmised Limnoloogiajaama tööst ja seal läbiviidavatest projektidest ning Võrtsjärve elustikust.

Toimumise aeg 2012 mai

AG parimate loodusetundjate koolitusreis. 30 tublimat osalejat projektides ja olümpiaadidel külastavad Võhandu jõge 6 täiskasvanu juhendamisel.

Jõetaimestiku ja -loomastikuga tutvumine. Kanuumatk mööda Võhandu jõge, õpitakse tundma paljandeid ja koopaid. Külastatakse Paidra pisikest hüdroelektrijaama ja vaadatakse jaanalinde (Paidras Vesiveski talus)Praktilise õppe tulemusel osatakse luua seoseid varemõpituga, et tõuseks motivatsioon õppida loodusaineid. Reis on seotud loodusõpetuse, geograafia, bioloogia ja kaudselt ka füüsika ning keemia ainekavaga. Kinnistatakse mõisteid: soot, jõelang, voolukiirus, voolusuund, paljand, liivakivi, koobas, allikas jms. Õpitakse märkama ja tundma jões ja tema kallastel kasvavaid taimi ja loomi ning loomade tegevusjälgi.

Toimumise aeg 2012 juuni

Fotonäitus toimunud üritustest.

Fotode ja ürituste kirjelduste väljapanek koolis loodusnädala raames Kogu kooli õpilased, töötjad ning lapsevanemad saavad tutvuda projekti raames toimunud üritustega

Toimumise aeg 2012 september

Projekti aruande koostamine

Projekti kokkuvõtte ja analüüsi tegemine ning aruande koostamine.Võimaldab osaleda edukalt edaspidistes projektides, viktoriinides ja olümpiaadidel. 2012 september

Pildistamine koos Urmas Tartesega.

Fotokursus

17. mail 2011 tuli meie kooli loodusfotograaf Urmas Tartes, meile õpetama ja näitama kuidas pilte teha. Tal oli palju suuri kotte, kus olid fotograafiaks vajalikud esemed. Urmas rääkis meile peegelkaamera ja kompakkaamera erinevusi. Me tutvustasime üksteist ja ta küsis, et mida meile kõige rohkem meeldib pildistada. Kõikide vastuseks sellele küsimusele oli loodus ja loomad.

Esmalt õppisime, kuidas ja millega puhastada kaamerat. Selleks oli tarvis suruõhuga pallooni, pintslit ja vastavaid puhastuslappe. Peale loengut läksime õue ka ise pilte tegema, pidime pildistama loodust linnas ja linna looduses. Urmas Tartes näitas, kuidas tema pilte teeb, algul seadis ta kaadri paika ja nihutas statiivi kaamera alla, ta kasutas kaugjuhitavat pulti, et kaamera üldse ei väriseks. Siis seadis ta paika GPS-süsteemi, et pärast teada, kus pilt on tehtud. Urmas lasi meil poolteist tundi väljas pilte teha, kuid siis pidime sööma minema. Pärast söömist läksime auditooriumisse. Auditooriumis rääkis Tartes oma fotograafiaelu viimastest saavutustest. Ta näitas arvutis neid pilte, mis ta ise on teinud, kaks lahedamat pilti olid lumekirbust ja puugipasast.

Pärast tema piltide kommenteerimist läksime uuesti välja pildistama, nüüd juba natuke kauemaks. Püüdsime pildistada nii suuri kui ka väikseid objekte. Me näitasime üksteisele pilte, mis tegime. Pilte sai tehtud palju ja enamus ei osanud lõpuks neid kahte kõige olulisemat välja valida. Kui Urmas hakkas auditooriumisse minema läksime me kaasa. Me lasime Urmasel 17. kuupäeva pildid arvutisse tõmmata. Hakkasime pilte vatama, kommenteerima ja kustutama. Kõige lihtsam oli uduste piltidega. Need lihtsalt kustutati ära. Teisi pilte analüüsisime. Saime teada, mitu pikslik peaks olema pildi suurus, kui suur peaks olema aparaadi sariaeg ja millal tasub teha pilti välku kasutades ja millal mitte. Analüüsimisega läks üpris kaua aega, sest keegi polnud piirdunud kahe pildi tegemisega. Kell oli 4 läbi ja me pidime Veski pubisse coca-cola’t ja Vigurburgereid sööma minema. Kui me ära sõime siirdusime käsikäes kekseldes auditooriumisse, lõpetama poolelijäänud tööd. Meie pildid koguti pildipanka ja need tehakse paberkandjale. Urmas Tartes kiitis meid, et oskasime teha huvitavaid pilte ja meie nägemus loodusest on omapärane.

Töö lõpetades kõlas uksele koputus ja meile toodi kukleid, pirukaid ja Limpa maasika kõrremahla. Üllatusena selgus, et kahes tuhksuhkruga pirukas oli liha, aga tegelikult pidi seal moos olema. Pirukad olid head. III osana koolitusest näitas Urmas enda Lõuna-Aafrika reisi pilte. Me nägime ahvileivapuud ja seda, kuidas Urmas sõi putukat, kuidas ta aligaatoritega tõtt vaatas.

Lõpetuseks vaatasime me slaidišõud: „Konnapilgul mööda Emajõge“

Kui slaidišõu läbi sai vaatasime veel pilte loodusest.

Lõpuks oli aeg niikaugele jõudnud, et pidime hakkama koju minema. Üritus kestis hommikul 9-st õhtul 20.30-ni. Üritus venis pikemaks, kuna küsimusi oli palju. Meie õnneks sada paduvihma. Koju minnes oli muljeid palju. Jäime üritusega väga rahule. Loodame, et koos loodusfotograaf Urmas Tartesega tehtavaid üritusi toimub Antsla Gümnaasiumis veel.

Soovime Urmasele edaspidises töös uusi leide.

Mailete Keero

Karmen Tumanov

5.b klass

Fotode autor Liisa Anier 7.b klass

Rändnäitus "Hoia, mida armastad"

Jaanuaris 2012 külastas Antsla Gümnaasiumit rändnäitus "Hoia, mida armastad!"

Rändnäitus on pühendatud Eesti looduskaitse 100. aastapäevale. Tore, et selline näitus Keskkonna Investeeringute Keskuse abiga on valminud.

Näitusel osales Antsla Gümnaasiumist enamus õpilasi. Oli klasse, kes käis korduvalt näitusel ja proovis kõik sealsed võimalused läbi. Täideti töölehti, lahendati ristsõnu, mängiti, loeti ja tehti paaris ning rühmatööd.

Näituse on õpilaste jaoks ülese ehitatud nii, et huvitav oli kõikidel õpilastel. Väiksemad näituse külastajad omandasid teadmisi mängulistest eksponaatidest. Vahva oli otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda. Õppida selgeks looduskaitsealasis, näha kaitsealuseid loomi ja taimi.

Suuremate õpilaste jaoks olid stendidel lugemist rohkem. Lisaks looduskaitse aladele uuriti ka looduskaitsega seotud kuulsusi. Tore, et paljusid asju sai näitusel praktiliselt läbi teha. Kusagil ei olnud takistavat lauset, et näituse eksponaate ei tohi puutuda.. Näituselt saadi teadmisi, milleks loodust kaitsta, mida, keda ja kuidas looduses kaitsta ning kuidas looduses käituda. Kui stendidelt info loetud sai, mängiti looduskaitseteemalist põrandamängu. Põrandamängu eesmärk oli kinnistada teadmisi, mida näituselt koguti. Eriti tore oli seda mängu mängida koos kogu klassikollektiiviga või siis koos suuremate klasside õpilastega. Näiteks koos mängisid 6.a, 9.a ja 12.b. klassi õpilased. Selline koos tegutsemine annabki oma kooli tunde. Mängus oli oluline peale teadmiste ka õnn ja osavus, kuid võitjad olid siiski kõik, kes näitusel käisid.

Tänud kõikidele, kes organiseerisid sellise toreda rändnäituse meie kooli. Tunnid näitusesaalis olid kindlasti õpilastele huvitavad ja praktiline tegevus põnev.

Tänud KIKile, kelle rahadega on selline tore rändnitus valminud. 

Näitus, mis on mõeldud nii noortele kui ka eakatele loodusesõpradele.

Tänud!