5.klasside õpilased osalesid KIKi poolt rahastatud projektis „Looduspäevad Antslas 2011/12“

Esmalt külastasime Sangla turbaraba. Sain ülevaate turba tekkest, turbaraba hooldusest ja turbarabas turba ettevalmistamisest tööstuse jaoks. Turvast kasutatakse briketi tegemise ja aianduses. 80% töödeldud turbast viiakse välismaale. 20% jääb siseturgu. Rabast tuleb turvas ettevõttlusesse rongiga. Turvas puhastatakse(kivid, oksad jms), siis turvas kuivatakse ja siis pressitakse turvas kokku ja valmib brikett. Teises majas brikett pakendadakse, töö toimub käsitsiti. Sanglas toodetakse briketti ja turba graanuleid ning toimub energia tootmine.

Teisena käisime Porkuni linnuses, millest on säilinud vaid vaatetorn. Torni viiel korrusel saime ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivi. Saime ka paekivi maitsta, oli küll kivi maitsega. Sain teada peakivi levikust ja kasutamisest. Muuseumis oli väga suur paenäidiste kollektsioon. Vaateplatvormi juurde läks vanaaegne kivist trepp, seal sain ülevaate ümbruskonnast.

Väga huvitav külaskäik oli Mustvee piirivalve kordonisse. Meiega tegelest piirivalvur Margus. Tema juures töötas ka piirivalve koer Gustav - lühendatult Kusti. Mustvee piirivalve valab Peipsi järve Eesti poolset ala. Nägime, kus piirivalvurid elavad, pesemis- ja spordiruume. Meile tutvustati piirivalve kästuses olevaid relvi ja nägime radarist ka Peipsi järvel olevaid paate. Igaüks sai binoklist vaadata Peipsile. Piirivalve ülesanne on kaitsta Eesti piire. Peipsi järvele minnes peavad paadiomanikud enne merele minemist piirivalvele teatama.

Reis oli huvitav ja sain väga hea ülevaate Eesti turbast, paekivist ja Eesti piiri valvavatest inimetest.

Robert Juss Soe

5.a klass

Aegna reis August 2011

Sellest suvest on mul palju toredaid mälestusi. Mõnest tahan ka kirjutada. Eriti tore oli reis Aegna saarele.

Reisiks pakkisin kotti juba päev enne reisi. Raskusi valmistas asjade kaasa võtmine, sest ei teadnud missugune ilm Aegna saarel on. Otsustasin ilusa ilma kasuks ja võtsin vähe asju. Reis algas bussi sõiduga. Juba bussis oli tore, sest sain kokku sõpradega. Esimesena külastasime Võhmas küünlavabrikut. Seal oli tugev hais, mis mõjus mulle halvasti. Tegin ruttu küünla valmis ja läksin õue. Küünal sai päris kena.

Edasi sõitsime Tallinna, seal külastasime loomaaeda. Meile tuli vastu Mati Kaal -loomaaia direktor. Meid jaotati kahte gruppi. Nägime palju erinevaid loomi. Giid rääkis loomade eluviisidest. Kõige enam meeldisid mulle ahvid. Nad eputasid ja nokkisid üksteistelt kirpe.

Õhtuks jõudsime sadamasse, kust viidi meid kiirkaatriga Aegna saarele. Sõit oli kiire ja tuul vuhises kõrvus. Aegnal tervitas meid kohalik elanik Jukku. Suundusime põhja ranna poole, kuhu seadsime üles telgid, et puhkama minna.

Uus päev algas matkamisega. Tegime tiiru ümber Aegna saare. Nägime rannakaitse patareisid, keskaegset kivilabürinti, sõime metsa all mustikaid ja vaatasime, kui kaugel asub väikesaar Kräsuli. Siis suundusime laagriplatsile, kus otsustasime liivaranda ujuma minna. Vesi oli läbipaistev ja soolane. Merel oli näha suuri reisilaevu.

Pärast ujumist grillisime ja mängisime palli. Tore oli koos aega veeta. Varsti suundusime telki, kus ka peatselt magama jäime.

Järgmisel hommikul jätsime Aegna saarega hüvasti. Suundusime Tallinna botaanikaaega. See oli suur ja seal leidus palju erinevaid taimi. Mulle meeldisid kuldkalad, kes ujusid tiigikeses. Taimedest olid huvitavad kanntaim, mille otsas kasvasid õied, mis olid nagu kannud ja teine tore taim oli häbelik mimoos, see taim reageeris igale puudutusele ja pakkis lehed puudutuse peale kokku.

See reis meeldis mulle suvest kõige rohkem ja jääb kauaks meelde.

Rador Undrus 6.a klass

Reis Jõgevamaale 2011 sügis

Õppereis

5.klasside õpilased osalesid KIKi poolt rahastatud projektis „Looduspäevad Antslas 2011/12“

Esmalt külastasime Sangla turbaraba. Sain ülevaate turba tekkest, turbaraba hooldusest ja turbarabas turba ettevalmistamisest tööstuse jaoks. Turvast kasutatakse briketi tegemise ja aianduses. 80% töödeldud turbast viiakse välismaale. 20% jääb siseturgu. Rabast tuleb turvas ettevõttlusesse rongiga. Turvas puhastatakse(kivid, oksad jms), siis turvas kuivatakse ja siis pressitakse turvas kokku ja valmib brikett. Teises majas brikett pakendadakse, töö toimub käsitsiti. Sanglas toodetakse briketti ja turba graanuleid ning toimub energia tootmine.

Teisena käisime Porkuni linnuses, millest on säilinud vaid vaatetorn. Torni viiel korrusel saime ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivi. Saime ka paekivi maitsta, oli küll kivi maitsega. Sain teada peakivi levikust ja kasutamisest. Muuseumis oli väga suur paenäidiste kollektsioon. Vaateplatvormi juurde läks vanaaegne kivist trepp, seal sain ülevaate ümbruskonnast.

Väga huvitav külaskäik oli Mustvee piirivalve kordonisse. Meiega tegelest piirivalvur Margus. Tema juures töötas ka piirivalve koer Gustav - lühendatult Kusti. Mustvee piirivalve valab Peipsi järve Eesti poolset ala. Nägime, kus piirivalvurid elavad, pesemis- ja spordiruume. Meile tutvustati piirivalve kästuses olevaid relvi ja nägime radarist ka Peipsi järvel olevaid paate. Igaüks sai binoklist vaadata Peipsile. Piirivalve ülesanne on kaitsta Eesti piire. Peipsi järvele minnes peavad paadiomanikud enne merele minemist piirivalvele teatama.

Reis oli huvitav ja sain väga hea ülevaate Eesti turbast, paekivist ja Eesti piiri valvavatest inimetest.

Robert Juss Soe

5.a klass

Silveri kiri

Tere! Millised on teie osaskonna plaanid. Kas oleks mõeldav, et teeksime Kagu-Eesti kokkutuleku 2. juulil ja meie võtaksime organiseeerimise enda peale. Kas tallinna laulupidu ei sega teid?

Kevadet südamesse!

Silver

Jäljeretk Karula rahvuspargis. 8. märts 2011

Teisipäeval 8. märtsil käisime Karula Rahvuspargis jäljeretkel. Retke juhendajaks oli meie klassi Tõnise isa Mati Urbanik.

Esmalt läbisime umbes 5 kilomeetrise suusaraja. Kui olime umbes 300 meetrit läbinud, siis juba nägime mingi jälgi. Vaatasime mingi ehk ameerika naaritsa urgu ja tegevusjälgi. Mink ehk ameerika naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Seejärel jätkasime oma teekonda üle Ähijärve. Tore oli mõelda, et meie all on tohutult suur veeväli ja mõne kohapeal on vee sügavuseks 6 meetrit. Järvejääl olid käinud metssiga, jänes ja rebane. Kui olime ületanud järve ja oma esimese kilomeetriga õnnelikult hakkama saanud, tegime väikese puhkepausi. Plaagi lõkkekohas võtsime istet ja kuulasime infot Ähijärve suuruse, sügavuse ja loomastiku ning taimestiku kohta. Plaagi lõkkekohas käivad inimesed suvel suvitamas ja lõket tegemas. Nüüd olid siia metssead teinud korraliku küntud põllu. Metsaalune nägi välja tõeline sea songermaa ju olid sead käinud männi alt toitu otsimas. Veel olid käinud siin jänesed, kitsed, põdrad ja rebased. Edasi viidi meid vaatama kohta, kus olid kitsed ja jänesed leppadelt koort söönud ja põdrad noortelt mändidelt latvu murdnud. Meile räägiti sellest, kuidas saab jälje suuruse järgi teada, kas metsas kõndis või jooksis loom, kas metsas oli suur või väike tegelane ja jälje sügavuse järgi saime teada, kuidas arvutada looma kaalu.

Õpetaja näitas puuoksal rippuvat naljakat habet, see oleks olnud nagu päkapiku jälg, kuid oli hoopis puhta õhu jälg, tegemist oli habesamblikuga.

Kuna 8. mätrs oli ka vastlapäev, siis räägiti meile ka vanarahva tarkustest. Mati Urbanik rääkis, et kui vastlapäeval puhub tuul idast või põhjast, tuleb külm kevad, kuid kui tuul puhub läänest või lõunast, tuleb soe kevad. Määrasine tuulesuuna ja meie õnneks puhus edelatuul, seega, kuna edel jääb lõuna ja lääne vahele, siis on loota, et kevad tuleb soe. Veel räägiti meile, et kui kuusk langetab okkaid, siis tuleb ära lugeda, mitu korda ta on seda juba talve jooksul teinud. Peale kolmandat okaste langetamist hakkab lumi sulama ja talv taanduma. Mati jutu järgi olevat pühapäevast (6,III) alanud kolmas okkasadu. Seega talv hakkab taanduma ja ilmastiku märkide järgi pidavat aprillist lumi ära sulama. Tähtsate ennustajaonude jutu järgi, pidavat kõik lumi ära sulama juba märtsis, aga Tõnise isa ütles, et looduse märkide järgi asi nii kiiresti ei toimu.

Edasi sõitsime Ala-Konnu lõkkeplatsile ja seal nägime kelgukoerte puhkepeatuse jälgi.

Järgmisena suundusime taas järvele. Järve kaldal oli kobras tööd teinud, seal nägime kopra näritud puud, kuid tema jalajälgi me ei näinud. Seega võis arvata, et kobras oli seal käinud enne tuisku.

Ka meie jätkasime oma teekonda sööma minekuks. Puhkekeskuses oli meid ootamas veel lapsevanemaid. Tore oli, et meile pakuti hernesuppi ja teed ning vastlakukleid.

Kui kõhud said täis, oli meil võimalus osaleda RMK poolt korraldatud õppetunnis, kus õppisime loomanahku, ekskremente ja vaatasime õppefilmi metssigadest ja karudest.

Loomanahkasid oli huvitav vaadata, nende karvastikku puutuda ja neid lihtsalt imetleda. Ekskremendid ei olnud esialgu nii huvitavad, kuna oli imelik mõelda, et andsime loomade väljaheiteid käest kätte. Üllatav oli ehk see, et metskitse väljaheited on väiksemad kui jänese pabulad.

Filmid, mida meile näidati jutustasid karust ja metssigadest. Saime teada, et karusid on Eestis umbes 500 ringis ja metssigu 12000.

Töölehtedel, mida meil täita paluti, olid samuti joonistatud jäljed,

Töölehelt saime infot mõlema looma käitumise ja välimuse kohta. Kummaline, et metssigade karjas olevat naistevõim, sest juht pidavat olema vanem emis. Isastest ehk kultidest saime teada, et nemad ei olegi eriti kariloomad.

Peale filmitundi läksime vastlavurri valmistama ja iga soovija sai endale teha RMK medaljoni. Vurri tegemiseks oli tarvis nööpi ja nööri. Medaljonid põletasime vastava raua abil puidule, seejärel saime selle endale kaela riputada.

Tore üllatus oli seegi, et enne liulaskmist tulid mäele Merili ema ja isa, nendel oli kaasas meie jaoks terve kastitäis vastlakukleid ja termosega teed.

Jätsime Ähijärve keskuse juures olevale mäele ka oma jala-, suusa -ja kelgujäljed.

Võistlesime, et teada saada , kellel kasvavad kõige pikemad linad ja mängisime lumejalkat.

Üritus oli tore, osales siin 5.a ja 5b klass.

Täname

Tõnise isa – Mati Urbanikku

Anet Ploomi ema – Tiina Valjalat

Merili Hellamaa ema – Signe Hellamaad ja isa Kalev Hellamaad.

Tänu nendele inimestele läks üritus korda ja täitis üritus eesmärgi.

Plaan 2011

ELKS Antsla Osakonna plaan on tegutseda 2011. aastal plaanitult.

Seoses projektiga Looduspäevad Antslas tegutseme vastavalt projektis ette antud üritustele. (noorliikmetele üritusi piisavalt) Eakamad liikmed said osaleda koos noortega 14. veebruaril, sõbrapäeval Loodushariduspäeva tähistamas. Ürituse nimi oli: „Ka maod ja skorpionid võivad olla sõbrad“ Pildid üritusest: http://www.blogger.com/posts.g?blogID=1631200407375816535

Veel on plaanitud AG õpilaste ja lastevanemate ning ELKSAO liikmete loodushariduslik koolitus. Siin on projekti raames toimunud üritustel omandatud teadmiste ja kogemustest kokkuvõtted ning nende tutvustamine kuulajatele.

Ka praegusesse KIKi projekti on kirjutatud projekt. Kui asi õnnestub, siis jätkame koolis loodusharidusega aktiivselt.

Suviseks reisiks plaanime Põlvamaa vallutamist ja kindlasti osalevad osad inimesed ka kokkutulekule tulekut. Esmalt pean ma aga teada saama palju inimesi jääb mulle selleks aastaks seltsi. Senini on mul töö jaoks vaid plaan, unistused ja lapsed.

Ülle Anier

Antsla, Varstu ja Kanepi selts koos Alaveskil, Mõnistes ja Metsavenna talus. juuli 2011

Esmalt suunduti Alaveskile

Eesti kodu mälestuseks

Mõnistes toimus ajaloo tund, mis oli mõnele ajalugu ja mõnele hoopis nostalgia.

Kui tahaks tuld teha, aga tikke ei ole

Mõnistes

Koolilaps Ado

Koolitüdruk Erna

Grillihooaeg

Suupilliga püstkojas

Ajalugu Metsavenna talus

preemiareis

Õhtusöögiks on koorega kartulid ja taluvõi

lõpulaulud eesti ja läti keeles