Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus 5.a kl 5.05.20

Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus
Leia üks raamat, mille autor on seotud Võrumaaga või leia netist 15 Võrumaa autorite luuletust!
1. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid?
2. Kes oli autor / autorid?
3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda!
4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega;
5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda);
6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud)
7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule
• kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust;
• erinevaid fonte;
• erinevaid värve;
8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast
9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.
10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid!
Tulemused võid panna TERAsse või saata ylle.anier@gmail.com Viimane tähtaeg esitamiseks on 15.mai
• Võrumaaga seotud autori looming (antsla.ope.ee/tera/424-kohaliku-autori-luulet…)

Emma Parts
VÕRUMAAGA SEOTUD AUTORI LOOMING 
1. “Isa sokk on matkasell” “Isa sokk on ufonaut” 2. Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Alar Pikkorainen Kasutasin Contra luuletusi 3. Kõige ägedam luuletus on: HULL VASTLALIUG Pole mööda lumist mäge vastlaliugu lasta äge. Ekstreemsport vaid mulle sobib, sinikaid mis täis mind klobib. Kui on vastlad, siis ma tuusalt laskun suuskadega trepist… Noh, nina tuleb ära suusalt, saab neli keppi kahest kepist, hangin väikse käeluumurru, muidu pole miskit hullu! Kade meel on igal semul, kaela riputatakse mul kipsist medal imekena, üleval mis hoiab kätt ka. Kuid miks kodus ütleb ema: “ära samas vaimus jätka!”? Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib sellest, et kui sulle midagi väga meeldib saab seda teha ka teistsugustes tingimustes

 6. KANADE SULGPALL Laudas loomad mõtlesid,et nad on spordihallis kus toimub kanade sulgpalli võistlus. Suled lendasid mööda lauta ringi ja loomad ei saanud aru mis toimub. Isegi perenaine ehmus ära kui lauta tuli. Aga tegelikult oli alanud kanade sulevahetus aeg.

MINU ISA Minu isa pole ka ju eksimatu: teinekord mul silma ajab seebivahtu. Vahel palli mängides mu jalust maha lööb, vahel kõik mu kommid üksi ära sööb. Aga ma ei tõsta sellepärast kisa: ta on ikkagi mu ainus armas isa. Eksimatu, armas, maias, sportlik.

9 .HAIKU 

Päikene paistab, 

linnukesed laulavad. 

Suvine hommik. 

10. Ma arvan, et mu emale võiks meeldida see luuletus LÕUNAMAA UNISTUS Muutuks Eesti lõunamaaksoleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsvat kookospiima, Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu, kui me merealadel liiguks sinivaalu, hambauku peidame ära väikse räime, sinivaalast leiame priske kõhutäie. Kas siis sellist Eestit me tahaksime tõesti? Minu meelest enam see poleks mingi Eesti. 

Mu emale ka meeldis see luuletus. Soojal maal on hea, aga Eestis on veel parem.

Henri Jõela

1. Ma lugesin ,,Minu Lapsepõlve Paganamaa,,.

2. Autor on raamatul Julius Ungru.

3.Mulle meeldis kõige rohkem TARGAD VARGAD, sest kui vargaid üle küsiti, siis nad ei oskanud just seda keelt mis vaja.

4. Meie laudal oli vundamendinurk maha varisenud . Isa tahtis müüri parandada, aga ei olnud lupja. Ta sõitis Kasaritsa lupja tooma. Mind võeti kaasa. Teel hoiatas isa, et lubjaste kätega ei tohi silmi hõõruda.

Meie laudal oli vundamendinurk maha kukkunud . Isa vajas müüri tervendada, aga ei olnud lupja. Ta läks Kasaritsa lupja võtma. Mind kakuti kaasa. Teel ütles isa, et lubjaste kätega ei julgeta silmi puutuda.

5.

6. Jõuproov

Kaks inimest ajasid lehma karjad kokku ja kaks lehma hakkasid üksteist sarvedega nügima.

7.                                                                   SUITSETAMIST  ÕPPIMAS

SUITSETAMISES olime  VALLA POISTEST  TUBLISTI MAHA  JÄÄNUD. SEE TULI SELLEST, ET ELASIME KIVIMAJAS JA MEIE EI SAANUD SEINA VAHELT SAMMALT. KAEVASIME VEND LEOGA ÕLEKUHJA  SISSE AUGU. KEERASIME PLOTSKID VALMIS,  LÄITSIME JA RONISIME AUKU. SUITSUVINE HAKKAS  AUGUST VÄLJA HÕLJUMA. ÄKKI OLI ISA  JAOL. TA  TÕMBAS KEPI KÕVERA  OTSAGA  MEID  AUGUST VÄLJA. ORAVA  VÄLEDUSEGA HÜPPASIN ISA  SELJA TAHA  JA SEALT VÕSSA.  LEO JÄI KÄTTE. SEEKORD  PIDI  LEO NII OMA  KUI KA MINU KARISTUSE KANDMA. ÕIGE! TA  OLI JU MINUST VANEM.

8. Peategelast iseloomustab see, et ta on 12.aastane poiss, ta on fantaasia ja tal on  heledad juuksed.

9. Ma sõin kartuli,

    siis kui sina magasid.

    Olin näljane.

10. Ma arvan, et mu õele meeldiks ,,Trihvaamäng,, ja mul ei olud õigus.

Sigrit Ernits

Contra (Margus Konnula)

1.  1.,,vanasti oli hea'' 2.,,Ajaviitelasud'' 3.,,Lõunamaaunistus'' 4.,,Doonor 5.,,Oktoober'' 6.,,Näe Emajõel on üksik aerutaja''

7.,, Üllatus'' 8.,,Elu võimalikkusest koos masinatega'' 9.,,Mati''  10.,,Nädal''  11.,,Mäng'' 12.,,Sind Hammustan''13.,,Terminaator'' 14.,,Saku Rock''  15.,,Otto-Triinu Viinalembus''

2. Contra (Margus Konnula

3. ,,ohoh'' kuna mulle meeldib see pealkiri.

4..,,vanasti oli hea''

Vanasti oli hea ja turvaline

läksid kodust ära

panid luua ukse ett

ja paroolis ei pidanud olema

suurtähti ega numbreid

6. ,,Oktoober''

See luuletus räägib oktoobri kuust. Et oktoober on okeisi täis ja, et oktoober on võimu täis.

7..,,Näe Emajõel on üksik aerutaja''

8.                 ,,Mati''

    Väike Mati põrandal miini tagus

    Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus

    Väike Mati suuga katsus voolu pinget

    Pärast seda Matil polnud enam vere ringet

    Väike Mati sõrme pistis pepu auku

    Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku                                                                                    

    Väike Mati pani sõrme ninna

    Pärast jäi see hoopis kinni sinna

9.  Mi nul on to re.

     Mi nul on 2 suurt õ de.

     Nad on i lu sad.

10. Mina valisin Estrile. Ma valisin ,,Sind Hammustan''  ja mul oli õigus, et talle meeldis see kõige rohkem.

Kristo Sermat

. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid? Võru ma luuletusi lugesin 2. Kes oli autor / autorid? Annika Anton, Vaino Linnus, Külli Kolodinskaja, Õie Laanekivi jne 3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda! Täämbä om üts illos päiv, lats saa …-aastadsõs. Korgõmbalt käü taivan päiv, lats saa …-aastadsõs Tsillokõnõ latsõkõnõ, tulõ, ma tii pai. Tsillokõnõ latsõkõnõ, …-aastadsõs sa sait! Sest se oli nalljakas ja lahe 4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist  Oli üks laps kes sai 1 aastaseks ja siis vanakesed kutsusid et teha pai ja siis ütles üks aastaseks sa said. tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega; 5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda); 6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud) sünnipäev on kallis mullepalju õnne soovin sullemeeldivaid päevi sule 7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule • kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust; • erinevaid fonte; • erinevaid värve; 8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast latsats ehk laps päiv päev pallu õnne palju õnne. 9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.Seda kuupaistet!Oh muutuksin sündidesmänniks mäetipul! 10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid! Ema ja õe nad ütlesid naljakas  Hällüpääväsalmi Üts ruus uma häitsme valla lei ja sullõ aasta manu tõi. Ei tuust es juhtu midägi – kuun häitsege elun edesi! Annika Anton Kooni paistus kinä päiv, pito pitäolõ-i vaiv, midä hingest tahat Sa, tulku Sullõ kuhaga. Vaino Linnus Mi Sullõ õnnõ soovimi ja võro keelen laulami. Valgit ruusõ toomi Sullõ üsätävve, jakkugu õks lämmind leibä lavva pääle! Häid sõpru istku ümber lavva – olõ terve, elä kavva-kavva! Hällüpäävä lavva pääl ei olõma piä eurovärki – Võrumaal om kraami hääd, mis uma, ehtsä, Võru marki. Et elun sa ei läbi põrus, võiss nõsta klaasi, millen „Võru mõru“! Külli Kolodinskaja Elokevväi kordumatu kaunis /ainulinõ illos/ lillirohkõ /lillilidse/ rohilidsõ muro pääl. Nuur hing, täüs hüvvi mõttid, õigõ tii lövvä üles ja mõttõ täüde vii. Ku eloh astut lugõmalda sammõ ja mitmõ verstäposti sälä taadõ jäänü, viil är võtku huugu maaha, um hääd ja huvitavat küländ iih. Õie Laanekivi Tahas, et su silmä helkäs – müüdälännü aasti peräst, ka et Sinnu hoias taivas ja tervüski ei tiis sul vaiva! Ene Alop Täämbä om üts illos päiv, lats saa …-aastadsõs. Korgõmbalt käü taivan päiv, lats saa …-aastadsõs Tsillokõnõ latsõkõnõ, tulõ, ma tii pai. Tsillokõnõ latsõkõnõ, …-aastadsõs sa sait! Maris Mägi Kas välän om talv, suvi, kevväi vai süküs, vannusõnummõr iks edesi tüküs. Är peläku nummõrd, ei saisma Sul jää tuu, hoobis kogot tarkusõl saat laskõ paistu. Maike-Liis Piirits Sul om täämbä hällüpäiv, …kümnes sünnüpäiv. Pallu õnnõ soovimi, kõvva tervüst lisami /jakkami/! Paistku Sullõ pääväkene, toogu tervüst tuulõkõnõ, pallu õnnõ, sõbrakõnõ! Egä päiv om imeline, täämbä Sinu-nimeline. Om jo Sinu sünnüpäiv, õigõ õnnõsoovi aig! Tervüs Sullõ kõvva tulku, õnnõsoovi täüde minku! Maimu Kindma Õnnõ sullõ ma ei soovi, õnn om kipõ kadoma. Soovi sullõ ravvast tahtmist elotormin võidõlda. Nuurust är sa takan ikõ nii, et silmä omma likõ. Es tä kao jo kohegi – sullõ puuhu (põue) pagõsi. Tei ma põrssal vahtsõ sulu. Tsiga väega vihanõ: „Olõt põrss ja põrssas jäät, ku kõrd vanas tsias sa saat!“ Täämbä su ümbre omma lõhnava /hõngava/ roosi, Su tervüses joomi – ja hõikami proosit. Nii pallo õnnõ soovi sul, ku kikkal hannasulgi. Nii pallo puhast armastust, ku kassipojal kannatust. Nuurusõst või kirota raamadu selle, et meile tä kättesaamadu. Olla või vanadus ka vuurus – om tä ku tõsõ tasandi nuurus. Pallo õnnõ soovi sul, õnnõst hallõ olõ-i mul. Rõõmu tunnõ sõbrast hääst – tedä kas vai kaksas pääst. Hällüpääväs pallo õnnõ – õnnõlik om olla põnnõv. Tuugi õnn, ku hing viil seen, mõistva toda naanõ, miis. Elä ilman Manniga, keedä’ putro panniga. Sõs võit olla õnnõlik – nigu kapsta kallal sikk. Hällüpääväs sullõ „pappi“ mi ei kingi – tuu tiip tsappi… Ostami sul aśa kingis – jääse mälehtüs sõs mingi. Enno Säinast Sünnüpäävälats, sa kallis mullõ, pallo õnnõ soovi sullõ. Pikkä ikä, hulga miildejäävit päivi viil, hüvvä tervüst, jõudu elotiil. Lea Seim Leinasalmi Üts künnel kistu, vakka helü jäi. Ei inämb timä jalg siin tarõn käü. Kõik sõbra, tutva – võtkõ mälestüses pits! Mi süämen tä edesi jo eläs iks. Annika Anton Velekene, tsipa tõrukõnõ tahtsõ kassu suurõs puus. Tormituul tä ärä murdsõ keset elokeväjät. Maamulda ku imä üskä lätś latsõkõnõ magama. Ilmaelo rõõmu, murrõ nägemäldä’ jäi. Pühä kodomulla rüppü hiidä unõlõ. Säält ilmaelo vaiv ja valo ei lövvä kunagi. Eloh saadu valuhaava minejäl üts aohetk kaotas, A jääjide mälehtüse kestvä üle havvagi. Õie Laanekivi Täämbä om sul väega vallus, kuiki surm käü elu manu, lohutusõs jääs sul lootus, igävädse vahtsõ oodus… Ene Alop Üts väsünü hing om löüdnü rahu, tä tüümehepõli om otsa saanu. Nüüt aigu om puhada kõgõst ja kõigist ni jäiä viil kavvast mi süämehe. Om inemise elo ku kündletuli, mis kõrd läüdet – tuu lõpuni palas. Riina Koido Üle murrõ ja silmävii lätt kuldnõ mälehtüisi tii. Säält püvvä leüdä lohutust /trüüsti/. Maimu Kindma Imre Poroson  Armin Reimets  Marten Keskküla 7.5 12:13 | vaata → 1. lugesin luuletusi "Tiina" ja "pagu" 2. Autor on Eda Ahi 3. mulle meeldis luuletus "Tiina" , sest see oli naljakas (minu jaoks vähemalt). 4. mul ei tulnud täna öösel und. paistis, et ma olen libastund. kartma lõin, et olengi nüüd hunt. oleks see vast kogu peole prunt, loole lõpp ja kõigele karmauh. värisesin natukene aega. siis sosistasin isekeskis: auh. milleks lasta varitseda ohul, selmet teda varitseda ise? kui tõesti läheb vaja hundiulgu, et peletada teda, siis las tulgu. see on minu auväärt hundikohus. sest mulle istub, kui on elus lust, istub, kui on uljast ulakust. selle eest on lausa mõtet seista hoolimata libastumisohust. 5. 6. see luuletus oli natuke igav ja siis naljakas.ma isegi soovitaks seda teistelegi.kui ma selle esimest korda läbi lugesin siis mulle hakkas see meeldima ja ma vaatasin selle luuletuse autorit siis korra googeldasin autorit siis leitsin luuletuse "pagu" mis oli ka sama autori poolt ja need kaks luuletust olid ägedad. 7. 8. siin luuletuses on mina ja hunt tegelased seda väljendab, et palju räägidakse hundist ja mina tegelasest. 9. Küürus remmelgad Sama koha peal sambad Sild üle Emajõe Kogust “Hõbeda laulud. Luulet 2015‒2016.” (2016) leidis Eve Pormeister 10. jah

Lõimingutund 5.b klass eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus 5.05.20

Lõimingutund eesti keel, kirjandus ja kunstiõpetus
Leia üks raamat, mille autor on seotud Võrumaaga või leia netist 15 Võrumaa autorite luuletust!
1. Mis raamatut / luuletusi sa lugesid?
2. Kes oli autor / autorid?
3. Mis sulle selles raamatus kõige rohkem meeldis? Põhjenda! Milline luuletus oli kõige ägedam? Põhjenda!
4. Leia üks uus luuletus või jutu osa. Trüki välja luuletus/jutt (jutust 5 – 10 lauset) Värvi või jooni tekstist tegusõnad, nüüd kopeeri see luuletus või jutt uueati ja muuda tegusõnad - asenda need uutega;
5. Joonistata pilt kõige ägedama teksti, luuletuse kohta (luuletused ei tohi korduda);
6. Tee lühikokkuvõte jutust või luuletusest (mida sa pole veel käsitlenud)
7. Luuletuse / teksti kunstiline kujundamine vastavalt sisule
• kasuta kujundamiseks erinevat kirjasuurust;
• erinevaid fonte;
• erinevaid värve;
8. leia luuletusest /tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad luuletuse peategelast
9. kirjuta haiku! /haiku on jaapani luuletus, kus 1. reas on 5 silpi, 2.reas 7 silpi ja 3.reas jälle 5 silpi.
10. Milline luuletus võiks sinu valikust meeldida kõige rohkem sinu (vali üks) vanematele / tugiisikule / õele / vennale? Kontrolli, kas sul oli õigus ja pane kirja, kelle sa valisid ja mida tema /nemad sellest arvas / arvasid!
Tulemused võid panna TERAsse või saata ylle.anier@gmail.com Viimane tähtaeg esitamiseks on 15.mai
• Võrumaaga seotud autori looming (antsla.ope.ee/tera/424-kohaliku-autori-luulet…)


Lenna Kurss 

 

Kristjan Tuulas 

Katre Saar

1. “Eesti rahva ennemuistsed jutud”
2. F. R. Kreutzwald
3. Kõige rohkem meeldis “Lopi ja Lapi” jutt. Sest nad said õppetunni, et nad ei tülitseks enam nii palju.
4. Seda öeldes jättis uhke naisterahvas jälle jumalaga ja läks siis lipsti uksest välja. Lopi ja Lapi, kes tüli olid unustanud, vahtisid nüüd sõna lausumata üksisilmi ukse peale, kust ime oli tulnud ja kuhu ta oli kadunud. Viimaks ütles mees: “Heidame puhkama. Meil on kolm päeva mõtlemise aega, seda tahame targasti pruukida, et võiksime endile kõige paremat õnnepõlve soovida.”
5. Seda rääkides jättis uhke naisterahvas jälle jumalaga ja kõndis siis lipsti uksest välja. Lopi ja Lapi, kes tülst ei mõelnud, kiikasid nüüd sõna lausumata üksisilmi ukse peale, kust ime oli sündinud ja kuhu ta oli ära läinud. Viimaks lausus mees: “Läheme magama. Meil on kolm päeva mõtlemise aega, seda saame targasti pruukida, et tahame endile kõige paremat õnnepõlve saada.”
6. Kui mees jõudis ühe sõna öelda, siis naine ütles vastu 20 sõna.
7. 
   
8. Peategelasi iseloomustas see et nad tülitsesid koguaeg.
9. mõtteid kogudes 

nii soojalt paitab mu pead

kevadine tuul

Kaimar Jänes 

Katre - Liis Taal

1.     Lugesin netist Marie Heibergi (“Sinilill“; „Mere kaldal“; „Tee ääres“; „Ma kirjutan“; „Kauguse poole“; „Kõrgemal on minu kodu“)  ja Contra („Üllatus“; „***Oh, sa Wifi…“; Vanasti oli hea“; „Doonor“, „Lõunamaaunistus“; „Ajaviitelasud“; „Oktoober“; Näe Emajõel on üksik aerutaja“; „Nädal“) luuletusi.

2.     Autorid olid Marie Heiberg ja Contra.

3.     Mulle meeldis Marie Heibergi luuletus ,,Sinilill“ selle pärast et minu lemmik lill on sinilill ja see oli lõbus luuletus.

4.     “Mere kaldal” Marie Heiberg

All meri virvendab ja voogab,
sääl aurulaev lääb kaugele,
kust värske tuul mu näkku hoogab
ja sinab ulgumere tee.

Puud kaldal õilmist pudenevad,
jasmiin veel õitseb lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.

Ei püsi paigal ma, ei harju
kui kaugemeelne mustlane,
näen merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.

Viib meri taevakaare taade,
kus elutseb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.

Siis iganevas eluvaevas
poeb hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!

4B.         All meri säbrutab ja lainetab,
               sääl aurulaev seilab kaugele,
              kust värske tuul mu näkku puhub
               ja sinab ulgumere tee.

Puud kaldal õilmist langevad,
jasmiin veel lõhnab õite lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.

Ei püsi paigal ma, ei harju
kui kaugemeelne mustlane,
silman merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.

Jõuab meri taevakaare taade,
kus paikneb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.

Siis iganevas eluvaevas
närib hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!

6.     Luuletus Üllatus“- Contra

Luuletus räägib, kuidas jõuluvana toob salmi lugemise eest kingituseks üllatusmuna. Kui üllatusmuna katki tehti, tuli välja munarebu ehk tegemist oli tavalise munaga.

7.    ÜLLATUS
CONTRA

SALMI LUGESIN JA JÕULU-
VANA ÜTLES MULLE KUNA
OLED TUBLI LAPS SA OLNUD
KINGIN SULLE KINDERMUNA

PURUSTASIN MUNAKOORE
PIILUSIN MIS IMETEGU
KUKUB KOORTE VAHELT VÄLJA
SEEKORD OLI MUNAREBU

8.      Mul kitsad ja väikesed kingad on jalas,
ei tea, kus linnas nüüd elan ma!
Kus, kodus või korteris, ilmas salas:
Sind armsamat otsinud, ootnud ma!

            Mul olivad kihlused! Igavest aega,
            ju tunnen ja armastan armsam Sind,
            kuid Sinul ei olnud – ei aega praegu,
            ei hoolt ega armu. Oo, mõistaks Sa mind!

             Sa laula mulle ilusaid unelaule,
            Mu armsam! Sest väsinud olen ma!
            Las jõuda kõik, elus, nii nii suurele aule –
            Kes vaiki, ei nuta, ei naera ka!

9.      Pärdikute päev

               möödub pätutades aias

               ja banaane süües.

10.  Arvasin, et õele meeldib Contra “***Oh sa Wifi….”. Mul oli õigus, õele meeldis just see luuletus, sest see oli  naljakas, noortepärane ja arusaadav.

Ralf Walter Geier
1. Vägev vähk ja täitmatu naine
2.Fr.R. Kreutzwald
3. Mulle meeldis see ,et vanamees kartis oma eite ja täitis tema soove.Kõige ägedam koht oli see kui lõpuks eit ja taat olid sealaudas ja elasid seal elulõpuni.
4. Mees lubas küll teisel päeval tema himustamist täita, siiski läks tal meel nukraks, kui mõtlema hakkas, kas vähil võimalik peaks olema naise himustust täita. Teisel päeval päikesetõusu ajal jõe kaldale jõudes hüüdis ta arglikult:
Vähk, vennike, urkast!
Must mees, kõrkjast!

tegusõnad:
Lubas- võimaldas
himustamist- tahtmist
täita- teha
läks- läts (murrak)
mõtlema hakkas- mõtisklema asus
olema- võimalik
himustust täita- tahtmise moodi teha
jõudes- teed leides/kohale jõudes
hüüdis- hõikas

6. See jutt räägib eidest ja taadist. Eit oli väga kuri ja koguaeg tänitas oma taadi kallal. Ükspäev läks järvele ja sai vähja. Vähk palus, et taat ta ellu jätaks ning ta täidab ta soovid. Vähk täitiski kõik taadi eide soovid, mis läksid järjest ulmelisemaks. Lõpuks vähk vihastas ja saatis nad sealauta elama. Ja nagu vanasõna ütleb, siis suur tükk ajab suu lõhki.
8. Taat- arglik, sõnakuulelik mees, kes püüdis kõik teha, et eit oleks rahul.
eit- ahne, täitmatu, kuri, õel, omakasu püüdlik, laisk, püksid olid naise jalas.
10. Minu emale meeldis see jutt, sest siin on tarkusetera sees. "Suur tükk ajab suu lõhki".
9. HAIKU
Täitmatu naine
taat ja vähk täitsid soovid
kõigest jäid ilma

Kadi Sulbi Töö TERAs

Kädi Sulbi 

Contra

1.     lugesin luuletust vanasti oli hea

2.     Contra

3.      

oh sa wifi-võrgukene
oled nõnda nõrgukene

4.     kus sa vaene ringi roomad
kas sa õiget suunda hoomad

kuidas minu juurde jõuda
lõpetama infopõuda

metsas kõndimas käin tihti
otsimas kus liigub wifi

ja kui jälitades võrke
männiga teen kokkupõrke

anna saele viimse lihvi
platsi puhtaks teen et wifi

leiaks tee mu juurde üles
istuks nurrudes mu süles

6.Luuletus räägib olümpiast. Üks mees kukubpaadiga vette.

7.oh sa wifi-võrgukene
oled nõnda nõrgukene

kus sa vaene ringi roomad
kas sa õiget suunda hoomad

kuidas minu juurde jõuda
lõpetama infopõuda

metsas kõndimas käin tihti
otsimas kus liigub wifi

ja kui jälitades võrke
männiga teen kokkupõrke

anna saele viimse lihvi
platsi puhtaks teen et wifi

leiaks tee mu juurde üles
istuks nurrudes mu süles

8. puudub

9. õpis Urvastes

ning eas vahel seal

Ta on eestlane

Signe Annuk: 
1)Mati,what's wrong,Nädal,Mäng,Tüütu kärbes,otto-triinu viinalembus,terminaator,saku rock,sind hammustan.2) contra 3) Mati,sest see on naljakas luuletus 4) Väike Mati põrandal miini tagus pärast ema imestas et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet 5) saadan pärast poole 

6)jah teen 7).. 8)päris hea kuulja 9)pole  10) minu kõige suuremale vennale Renole

Uko Hommik:

1.“Tondijutud“

2. Juhan Jaik

3. Mulle meeldis selles raamatus see et see oli naljakas.

4. Üks sepp tahtis endale poega. Ta mõtles et kuna tal naist ei ole siis ta teeb endale metallist poja. Kui sepp oma metall poisi valmis sai siis pani ta nurka ja ütles kuna sa oled metallist ega saa mind aidata siis vaata vähemalt pealt. Järgmise päeva õhtupoole ütles sepp kes oli juba üsna väsinud :saaksid sa ainult aidata , nende sõnade peale hakkas metall pois liigutama.

5. 

6. Purupeeter andis oma viimased kopikad sandile, kes teda pärast aitas .

7.

8. suur, tugev ,julge

9. Purupeeter on

väga lahe ja tugev

sest ta on julge.

10.