Loeng Lindudest 6.märts 2015

6.märtsil külastas meid ornitoloog, kes rääkis meile paljudest erinevatest Eesti lindudest. Vaatasime nendest ilusaid pilte. Oli ka vahvavaid videosid nt. tedrekukkede võitlusest või sellest, kuidas mõned linnud oma poegi toidavad. Tore oli see, et ta rääkis meile ka sellest, millest pilte ega videosid ei olnud nt. milline on jäälinnu pesa seespoolt. Kuna kõik pildid ja videod olid tema enda tehtud, saime ka tema fotokaamerast läbi vaadata. Minule meeldis aga kõige rohkem kukkurtihase pesa, mille ta oli kaasa toonud ning ka väga ilusad pildid mille ta ise oli teinud. Ning lõpuks tegime ka toreda viktoriini.

Getter Kõiv

 Reedel 6.märtsil käis Antsla Gümnaasiumis 5. A ja B klassile lindudest rääkimas ornitoloog.
Ta näitas meile huvitavaid fotosid ja lasi erinevate lindude laule. Siis näitas ta meile tedre kukkude võitlust. Mõne linnu kohta näitas veel ka huvitavaid videosid.
Meile näidati ka kukkur tihase pesa ja vidot kuidas lind pesa ehitas. Kõige lõpuks tehti ka viktoriin lindude tundmise kohta. Seal sai üks võistkond ka maksimum punktid.
Lõpetuseks võin öelda, et see ornitoloogia on väga huvitav ja põnev ala.

Karoliine Marinitseva

Eduloo konkursil osalemine ja Haridusfestivalil Kohtla-Järvel 16.10.2014

Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ üle-Eestilise võrgustiku edulugude konkurss 2014

Palun täida tabeli lahtrid võimalikult konkreetselt! Jälgi palun ka punaselt kirjutatud kommentaare, et kõik soovitud aspektid saaksid kirja!

MAAKOND	Võrumaa
ÕPPEASUTUS	Nimi: Antsla Gümnaasium Aadress: Kooli tee 14, 66403 Antsla, Võrumaa Telefon: 78 55 549 5282493 E-post: kool@antslakk.edu.ee Koduleht: http://www.antslakk.edu.ee/
EDULOO ESITAJA	Nimi: Ülle Anier Amet: õpetaja E-post: ylle.anier@gmail.com Telefo: 5233451
KATEGOORIA	Parim noorte/laste algatus (ettevõtmine, mis on algatatud õppeasutuses)
EDULOO PEALKIRI	Loodus- ja fotolaager Vilsandil ja rändnäitus valminud fotodest.
EDULOO JUHENDAJAD	Nimi: Janek Joab E-post: janek.joab@mail.ee Telefon : 5150876 Nimi:Triin Anier E-Post: triin.anier@gmail.com Telefon;53320280
KLASS/VANUSERÜHM	6. – 10. klass
TEGEVUSE ALGUS- JA LÕPPKUUPÄEV	Projektõpe toimub mai kuni oktoober 2014. Vilsandi fotolaager toimus 10. – 12. mai õpilaste fotodest tehtud näitus toimub juunist – oktoobrini. Juunis saab näitust näha Antsla Gümnaasiumis, Juulis – Karulas Ähijärve keskuses ,Augustis Pokumaal ja septembris AKSKs. Digiherbaarium valmib mai lõpus ja jääb avatuks edaspidiseks ning seda täiendatakse.
SEOS ÕPPEAINETEGA (Kirjuta, milliste õppeainetega ja antud tegevus seotud oli!) SEOS ÕPPEKAVAGA (Kirjelda palun, kuidas ja milliseid õppekava läbivaid teemasid, pädevusi ja ainevaldkonna eesmärke antud tegevus hõlmab!)	Fotograafia, bioloogia, loodusõpetus, eesti keel, kehaline kasvatus, geograafia, kunstiõpetus. Kuna õpipädevus on loodusõpetuses seotud kõikide õpitegevustega, aga eelkõige uurimusliku õppega, siis on see ainekava toetav üritus, mis aitab kaasa õppekavas õpitavate teemade omandamisele. Seotud loodusõpetuse õppekavaga, kuna 5. ja 6. klassi loodusõpetuses käsitletakse Läänemere teemasid: „Vesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.“ Seos eesti keelega: õpilased kirjutasid tagasisidena arvamusloo ja analüüsisid tegevusi (seos 5. – 6. klassi eesti keelega ja 10. klassi kirjutava meediaga) Seos 8. klassi bioloogiast „Selgrootute“ osa ja 7. klassi „Botaanika“ osaga ja 6. klassi projektõppega „Määrajate kasutamine“ Kehalise kasvatusega seos kõikide klasside liikumise teemadega. Arendada püsivust ja vastupidavust matkadel. Kunstiõpetusest seotud: „Modelleerimise ja konstrueerimisega. Märk ja sümbol, kombinatoorikaga tasapinnal ja ruumis.“ Seos fotograafiaga. Loodusfotode tegemise algtõed. Oma kaamerate tundmine, pildistada rohujuure tasandilt. Fotoaparaadi pildistamiseks vajalike tehniliste omaduste kasutamise õppimine. Makrovõtete kasutamine looduses. Geograafia õppega seos. 7. klassi teemadest seotud õppetundidega „Kaart ja plaan“ 8. klassi geograafia teemadega „Kliima“ – „Vahemereline kliima“ ning „Loodusvööndid“ ja 9. klassi geograafiast teemaga „Väikesaared“.
TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS	Anet Ploom (8. klass) otsustas teha oma põhikooli lõpetamiseks loovtöö „Loodus- ja fotolaagri Vilsandil“ Idee sai ta sellest, et Keskkonnaministeerium kuulutas 2014. aasta Soomelahe ja Läänemere aastaks. Kuna õpilasele väga meeldib pildistamine ja tema hobiks on loodusfotograafia, siis otsustas ta kaasata noori ja teha oma eakaaslastele õppelaager. Töö algas tegevuse eesmärgistamise ja kavandamisega ning sponsorite otsimisega. Laagrisse õpilaste juhendajateks valis Anet loodusfotograaf Janek Joabi, kes õpetaks pildistamist ja TÜ keskkonnatehnoloogia magistrandi Triin Anieri, kes õpetaks taimede märkamist, määramist ja tundmist. Foto- ja looduslaageris Vilsandil tehti kolme päeva jooksul fotosid ja õpiti tundma erinevate koosluste taimi. Peale laagrit toimus fotograafia tunnis fotode analüüsimine ja valik näituse ning digiherbaariumi tarbeks. Valitud fotodelt tuli määrajate abiga uuesti pildistatud taimede määrata ja koostada pildipank. Taimedest koostati digiherbaarium, mis pandi üles leMill keskkonda. Digiherbaariumit saab hiljem õppetöös kasutada. Näituseks kogutud fotodest tehakse rändnäitus. Fotonäitus on planeeritud korraldada Karulas, Pokumaal ja Antsla Gümnaasiumis. Näitusele kaasame ELKS Antsla Osakonna liikmed. Infot toimunud üritusest jagame www.elks.ee kodulehel http://wwwloodus-loodus.blogspot.com/ http://lemill.net/lemill-server/content/pilots/laanemeri-pilot Lõpptulemusena tuleb õpilasel Anet Ploomil oma tehtud tööst teha kokkuvõte ja see esitada loovtööna AG loovtööpäeval klassikaaslastele ja õpetajatele ning komisjonile.
TEGEVUSE EESMÄRK	Õppida ja kinnistada teadmisi fotograafiast Täiendada teadmisi erinevate koosluste erinevatest taimedest. Osaleda fotovõistlustel ja näitustel. Omandada praktilisi teadmisi väikesaare Vilsandi ja Läänemere kohta. Korraldada loodus- ja fotolaager Vilsandil. Korraldada fotonäitus Koostada digiherbaarium. Saada kogemus, kuidas korraldada üritusi. Tekitada huvi loodusainete õppimiseks läbi projektõppe.
PARTNERITE (lapsevanem; omavalitus; MTÜ; ettevõte jne) KAASAMINE (Kirjelda palun, kuidas olid erinevad partnerid antud tegevusse kaasatud! Kirjelda palun iga partneri puhul eraldi milline oli tema panus tegevusse ja mis kasu tema sellest sai või saada võis!)	Partner nr1: Lapsevanemad ja Antsla Gümnaasiumi vilistlased Partneri panus: sponsoreerisid sõitu Vilsandile Partneri kasu: Osaleda fotonäitusel, anda koolilapsele võimalus teha edukas töö, tegeleda heategevusega Partner nr2: Lapsevanem Ploom Partneri panus: tegutses laagris kokana Parneri kasu: tegeleda heategevusega. Osaledes fotoüritusel täiendas ka enda fotograafiaalaseid teadmisi. Partner nr3: TÜ Keskkonnatehnoloogia magistrant Triin Anier Partneri panus: Viis läbi õppepäeva mille jooksul õpiti tundma ja määrama erinevate koosluste: loopealse, kadastiku, rannaniidu ja ranniku taimi, samblaid, samblikke ja vetikaid. Parneri kasu: Kogemus tegutsemisel rühmajuhina ja õppepäeva läbiviijana. Osaledes fotoüritusel täiendas ka enda fotograafiaalaseid teadmisi. Partner nr4: Karula RP keskus Partneri panus: Võimaldab külalistemajas näitust eksponeerida Partneri kasu: Reklaam enda asutusele ja näituse tutvustamise võimalus maja külalistele.
TEGEVUSED (Palun kirjelda ettevõtmist tegevuste kaupa! Iga tegevuse kirjelduse juurde tuleb märkida ka õpetaja ja õpilase roll!)	Tegevus nr1 (Mida ja miks tehti?):Töö eesmärgistamine ja kavandamine ning sponsorite otsimine Õpetaja roll: toetav roll Õpilase roll: Õpilane pani paika prioriteedid, kuhu ta soovib oma tegevusega jõuda. Eesmärgistas oma töö. Kavandas tegevused ja tegi eelarve ning püüdis leida raha kavandatud tegevuseks. Läbi https://www.facebook.com/ selgitas kogukonnale oma planeeritavad tegevused ja leidis sponsorid. Tegevus nr2: Foto- ja looduslaager Vilsandil Õpetaja roll: Tegevuste juhendamine ja koordineerimine. Õppetundide läbiviimine, huvi tekitamine, õpetamine, tegevuste analüüsimine. Õpilase roll: Ajakava planeerimine õpetaja abistamine. Tegevus nr3: Piltide analüüsimine fotograafia tunnis Õpetaja roll: Õppetundide läbiviimine, huvi tekitamine, õpetamine, tegevuste analüüsimine. Õpilase roll: Kaaslaste informeerimine. Tegevus nr4: Pildistatud taimede määramine määrajate abil ja digiherbaariumi koostamine ning üles panek leMill keskkonda Õpetaja roll: Määratud taimede üle kontrollimine keskkonna http://lemill.net/lemill-server/content/pilots/laanemeri-pilot tutvustamine õpilastele. Õpilase roll: Konto loomine, http://lemill.net/lemill-server/content/pilots/laanemeri-pilot Fotode ülese laadimine. Info edastamine kogukonnale. Tegevus nr5: Fotonäituse korraldamine Õpetaja roll: Fotode valik ja õpilase toetamine Õpilase roll: Paberkandjale fotode saamine. Ürituse planeerimine Tegevus nr6: Fotonäitus Karulas, Pokumaal ja Antsla Gümnaasiumis Õpetaja roll: Õpilase toetamine. Õpilase roll: Läbirääkimiste pidamine, fotode transport ja ülespanek. Tegevus nr7: Töö esitamine loovtööna AG loovtööpäeval klassikaaslastele ja õpetajatele ning komisjonile. Õpetaja roll: Õpilase toetamine. Õpilase roll: Töö esitamine.
TEGEVUSE SEOS PÄRISELUGA (Palun kirjelda antud (tunni)tegevuse seost päriseluga! Kas ja kuidas rakendati õpituid teadmisi ja oskusi igapäevaelulistes tegevustes? Või milliseid teadmisi ja oskusi tegevus andis noortele, et mida nad hiljem võiksid igapäevaelus rakendada?)	Õpilased saavad teadmised elust väikesaarel, kuna eelmistel aastatel on KIKi projektidega toimunud AG õpilastele reise Osmussaarele, Kihnu, Pranglile, Pakrisse, Aegnale, Naissaarele, siis saavad õpilased võrrelda erinevate väikesaarte elu. oskused toidu valmistamiseks välitingimustes taimede märkamine ja tundmine määraja kasutamine makrovõtte kasutamine fotograafias loodust ja objekte märkama ja jäädvustama fotode töötlemise kogemus näituse korraldamine
TEGEVUSE TULEMUSED JA MÕJU (Palun kirjuta, kas püstitatud eesmärgid saavutati! Mida selle tegevuse elluviimine muutis? Kas oli ka üllatavaid tulemusi? Jne)	Eesmärk saavutati. Õppetundidest ja raamatust omandatud teoreetiliste teadmiste seostamine reaalse maailmaga. Kindlasti muutus selgemaks õpitu loodusõpetusest, bioloogiast, geograafiast ja fotograafiast. Selgeks õpiti palju taimi, mida Antslas teha ei oleks saanud. Väga hästi sulandusid laagrilised kokku, ei omanud tähtsust, mitmendas klassis keegi õppis. Läbiviijale oli see laagri korraldamise ja planeerimise kogemus. Eelarve koostamise ja sellest kinnipidamise kogemus. Üllatav oli, et Antsla vald õpilase kirjutatud projekti ei toetatud.
SOOVITUSED (Mida oleks võinud veel paremini teha? Mida tegemata jätta? Mida teistmoodi teha?)	Algselt oli plaan teha projekt Antsla valda, aga kuna vald ei rahastanud noore inimese algatust, siis läks tegevus sponsorite otsimisele. Projekti kirjutamisest oleks pidanud loobuma.

Mina, Ülle Anier, nõustun antud eduloo ja kaasa saadetud lisamaterjali avaldamiseks „Ettevõtliku kooli“ koduleheküljel www.evkool.ee ja teistes kommunikatsioonikanalites.

Pildid üritusest: http://wwwloodus-loodus.blogspot.com/

Tööle lisatud fotode autor on Janek Joab

Kuna Anet võitis II koha, siis osalesime haridusfestivalil, kus Anet esines oma tööga.

16.oktoobri hommikul asus Anet Ploom koos oma juhendajatega ja toetajatega teele
Kohtla-Järvele, kus esines ettekandega  konverentsil (haridusfestivalil) "TAHA,SUUDAN, TEEN"

Anet koos juhendajatega.

Seenenäitus 2014 september

17. septembril avanes kõigil huvilistel tutvuda erinevate seene liikidega. Näituse staar oli suur mürgine puravik.  Näitus pakkus nii uus teadmsisi kui ära tundmisrõõmu. Suured tänud koostöö eest Mairele ja Haljale. Lapsed, kes seeni kogusid ja kohale toimetasid olid 1. ja 2. kooliastmest. Kiitus!

Jäätmeprogramm 21. november 2014

21. novembril külastas meie kooli keskkonnahariduse spetsialist Helen Kivisild, kes õpilastele tutvustas erinevaid võimalusi jäätmete vähendamiseks ning näitas erinevaid näidiseid( tooteid), mida saab jäätmetest valmistada.
Huvitavamaid fakte
Kahe sekundi jooksul kasutatakse elektrienergia tootmiseks 1 tonn põlevkivi. 2 kg põlevkivist tekib 1 kg jäätmeid. Seega loogika ütleb ühe tunni jooksul 1800 tonni ning jäätmeid tekib 900 tonni.

70 kg vanapaberi taaskasutus säästab looduses ühe elujõulise puu
Alumiinium purk laguneb looduses 200-500 aastat.

Ühe uue alumiiniumist purgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi taaskasutamisel.
1 alumiiniumpurgi ümbertöötlemine säästab energiat 20 W säästupirn saaks põleda 100 h järjest või 1 telekas saaks töötada 4 tundi järjest.

Ühe tonni paberi tootmine vanapaberist säästab 17 puud.
Oli meeleolukas ning hariv loeng kuulajatele.

Energiasäästunädala finaal 2014 november

Käisime Antsla Gümnaasium´i õpilastega vastuvõtul, kus saavutati oma tulemustega ja tubli tööga väärikas 3. koht. Enne seda oli meil võimalus tutvuda Energiaavastuskeskuse näitusega ja saime osa ka põnevast etendusest, kus lastele näidati huvitavaid katseid energia muundumisest ühest olekust teise ning lust oli vaadata, kuidas lapsed aktiivselt selles kaasa lõid. Ühesõnaga-päev oli sisutihe, hariv ja õpetlik ning muidugi andis suure kogemuse lastele. Nüüd on, mille nimel pingutada ja tagasiteel tuli juba nii palju häid ideid uuteks tegemisteks . (Artikli autor: Tiina Ploom)

POISTE LAUL

Energisäästunädal


Kuuuuula!
Olen säästukoll ma,
sõidan Subaruga.
Vanapaberit mul on maast laeni,
seda ma siis kaengi.


Toidujäätmeid mul umbes 5 liitrit,
sinna sisse segasin veel riisi,
selle rämpsu andsin kassile ma
ja oligi plats puhas ka.


Patareisid mul viis sotti,
pistsin need siis kotti,
koti viisin poodi
ja seejärel istusin rooli.
Kihutasin kooli,
kuhu kasutusse viisin paar tooli.


Keemia klassi viisin paar purki,
pärast sõin ma haput kurki.
Taaskasutasin pudelikorke,
samal ajal vaatasin morske.

POISID JA TÜDRUKUD

Energiasäästmine on lõbus!

Ärkan hommikul üles,

tõstan käed üles.

Teen tule ahju,

prügi teeb kahju.

Lähen õue koristama,

väga halba prügi.

Kõht hakkas korisema,

lähen tuppa sööma.

Näen ajalehte laual,

kirjas on energiasäästmine.

Loen ära,

see on mu lemmik teema.

Mina olen terav,

nagu nuga.

Prügi on lõbus koristada,

see on mu lemmik teema.

TÜDRUKUTE LAUL

1. SALM

Nii palju igal pool on prügi

prügikast pole meil kunagi tühi.

Prügikastis on meil paberid ja purgid,

eile ema viskas ära hallitanud kurgid.

Prügi aina tekib,

veetoru aina lekib.

2. SALM

Banaanikoori aina lendab maha,

kartuleid kukub prügikasti taha.

Pudelid viime taaraautomaati,

sellega säästame oma kallist taati.

Terve aasta kogume me raha,

et talvel saaks osta lumesaha.

 http://agloodus.blogspot.com/2014_11_01_archive.html
 https://www.youtube.com/watch?v=FBokCpk0qK4  

Energiasäästunädala 2014 nominentide vastuvõtt Tallinnas

10. novembril käisid Tõnis, Anet, Reelika, Laura, õpetaja Ülle, õpetaja Marietta ja Aneti ema Tiina Tallinnas Enegria Keskuses Antsla Gümnaasiumit esindamas. Nimelt sai Antsla Gümnaasium Energiasäästunädala raames 6 parima kooli hulka. Kokku osales umbes 24 kooli. Käisime kooli esindamas väikse kavaga millesse kuulus Energiasäästunädala särgi tutvustamine, nädala kokkuvõttev video ja väike räpp prügist. Tulime üldkokkuvõttes 3. kohale. Me jäime oma kohaga rahule, sest nagu ütleb vanasõna: tähtis pole võit, vaid osavõtt.

Sangla, Porkuni, Mustvee, Jõgevamaa 2011/12 mai

Fotode autor: Hanna Hillak

Õppereis

Sangla turbaraba, seda külastasime esmalt. Sain ülevaate turba tekkest, turbaraba hooldusest ja turbarabas turba ettevalmistamisest tööstuse jaoks. Turvast kasutatakse briketi tegemise ja aianduses. 80% töödeldud turbast viiakse välismaale. 20% jääb siseturgu. Rabast tuleb turvas ettevõttlusesse rongiga. Turvas puhastatakse(kivid, oksad jms), siis turvas kuivatakse ja siis pressitakse turvas kokku ja valmib brikett. Teises majas brikett pakendadakse, töö toimub käsitsiti. Sanglas toodetakse briketti ja turba graanuleid, ning energia tootmine.

Porkuni linnus rahati 1479 aastal, mishävis Liivi sõja (1558-1583) ajal. Järgi jäi Vaatetorn. Torni viiel korrusel saime ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivi. Saime ka paekivi maitsta, oli kivi maitsega. Sain teada peakivi levikust ja kasutamisest. Muuseumis oli väga suur paenäidiste kollektsioon. Vaate platvormi juurde läks vanaaegne kivist trepp ja sain ülevaate ümbruskonnast.

Väga huvitav külaskäik oli Mustvee piirivalve gordonisse. Meiega tegelest piirivalve Margus. Temale kuulus ka piirivalve koer Gustav lühendatult Kusti. Mustvee piirivalve valab Peipsi järve Eesti poolset teatud ala. Nägime kus piirivalvurid elavad, pesemist ruume ja spordi ruume. Meile tutvustati ka piirivalve kästuses olevaid relvi ja nghime radarist ka Peipsi järvel olevaid paate. Igaüks sai binoklist vaadata Peipsile. Piirivalve ülesanne on kaitsta Eesti piire. Ja peipsi järvele minnes peavad paadiomanikud enne merele minemist piirivalvele teatama.

Reis oli huvitav ja sain väga hea ülevaate Eesti turvast, paekivist ja Eesti piiri valvavatest inimetest.

Ragnar Keijo Tammoja ja  Markus Meier

Õppereis

5.klasside õpilased osalesid KIKi poolt rahastatud projektis „Looduspäevad Antslas 2011/12“

Esmalt külastasime Sangla turbaraba. Sain ülevaate turba tekkest, turbaraba hooldusest ja turbarabas turba ettevalmistamisest tööstuse jaoks. Turvast kasutatakse briketi tegemise ja aianduses. 80% töödeldud turbast viiakse välismaale. 20% jääb siseturgu. Rabast tuleb turvas ettevõttlusesse rongiga. Turvas puhastatakse(kivid, oksad jms), siis turvas kuivatakse ja siis pressitakse turvas kokku ja valmib brikett. Teises majas brikett pakendadakse, töö toimub käsitsiti. Sanglas toodetakse briketti ja turba graanuleid ning toimub energia tootmine.

Teisena käisime Porkuni linnuses, millest on säilinud vaid vaatetorn. Torni viiel korrusel saime ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivi. Saime ka paekivi maitsta, oli küll kivi maitsega. Sain teada peakivi levikust ja kasutamisest. Muuseumis oli väga suur paenäidiste kollektsioon. Vaateplatvormi juurde läks vanaaegne kivist trepp, seal sain ülevaate ümbruskonnast.

Väga huvitav külaskäik oli Mustvee piirivalve kordonisse. Meiega tegelest piirivalvur Margus. Tema juures töötas ka piirivalve koer Gustav - lühendatult Kusti. Mustvee piirivalve valab Peipsi järve Eesti poolset ala. Nägime, kus piirivalvurid elavad, pesemis- ja spordiruume. Meile tutvustati piirivalve kästuses olevaid relvi ja nägime radarist ka Peipsi järvel olevaid paate. Igaüks sai binoklist vaadata Peipsile. Piirivalve ülesanne on kaitsta Eesti piire. Peipsi järvele minnes peavad paadiomanikud enne merele minemist piirivalvele teatama.

Reis oli huvitav ja sain väga hea ülevaate Eesti turbast, paekivist ja Eesti piiri valvavatest inimetest.

Robert Juss Soe

5.a klass

Taevaskojas ja Otteni metsamajas 13. - 14. veebruar 2015

 MEIE KÕIK

Rõõmsameelsed noored loodusfotograafid kogunesid reedel 13. veebruaril Taevaskotta minekuks koolimaja juurde, et sõita autodega Otteni metsamajakese juurde ning asuda sinna laagrisse. Kohale jõudes võttis meid vastu kena kohakene. Tore maja ootas sissekolijaid. Kui mat6kasellid olid oma uue kodukesega tutvuse ära teinud, pisut keha kinnitanud algas tõsine õppetöö. Esmalt tuli määrata ilmakaared ja kaardi abil selgeks saada, kus asume ise ja kus asuvad Suur ja Väike Taevaskoda.

Saime teada, et Ahja jõe paljandid asuvad jõe paremal kaldal. Koolis on ju õpitud, et kui seisan näoga voolu suunas, jääb parempoolne kallas paremale ja vasakpoolne vasakule. Uskumatu ja nii see oligi. Lugesime teel olevatelt viitadelt, et siinsed liivakiviseinad on oma nime saanud tõenäoliselt selle järgi, et taarausulised eestlased pidasid siin oma kogunemisi. Ja veel, et Väikese Taevaskoja paljandi ülaserva pikkus on 140 m ja kõrgus kuni 10 m. Paljandid on võrratud nautimiseks ja pildistamiseks.  Neitsikoopa nime kandeva käigu juures üritasime parandada silmanägemist, sest sealne viide näitas, et koopa põhjas voolab allikaoja, mis on tervendava mõjuga. Rahvajutu kohaselt kuduvat koopas kuldtelgedel kangast linalakk neitsi, kuid kahjuks jäi meil tema küll nägemata.
Teine põnev koht oli Emaläte, kust voolas taas välja allikas. Ka sellel allikaveel olevat tervistav toime, seega ka siin püüdsime parandada silmanägemist, sest ühele korralikule loodusfotograafile on ju teravat silma tarvis. Ei tea, kas Kogu esimene laagripäev kulgeski meil tutvumiseks ja organismidega harjumiseks. Et näha jäälindu ja vesipappi, peab ju õlema teravat silma ja hulgaliselt kannatlikkust ning omajagu õnne. Meie laagrilistel seda õnne jagus. Tänu Janek Joabi õpetustele ja eeskujule tehti hulgaliselt imelisi pilte. Õpetaja Janek seletas õpilastele, kuidas märgata lindu, kuidas olla looduses kannatlik, millised peavad olema avad ja isod fotokates ja kuidas olla ise märkamatu. Korraks alanud õppetund kestis 5 tundi ja 30 minutit. Seejärel jõudsime taas majakesse ja õhtune õppetund kulges pilte vaadates ja analüüsides. Janek Joab andis õpilastele tagasisidet nende loomingu kohta.
Õhtul peale sauna mindi õppima, kuidas pildistada pimedas helkivat vett ja tähistäevast. Õpetaja Joab selgitas õpilastele, milliseid näitajaid tuleb kasutada, et saada pimeduses head kaadrit.
Teine päev algas üllatusega, sest tõepoolest olid kohal vesipapp, korraks näitas end ka jäälind ja fotojaht võis alata. Õpetajad Janek ja Triin jagasid õpilased kahte gruppi ja need, kes läksid Janekiga alustasid päeva vesipapi pildistamisega ning õpilased, kes ühinesid Triinuga, kuulasid infot samblikest ning sammaldest ja loengut teemal, kuidas saab lehtpuid määrata võrsete järgi.
Õpilased said teiseks päevaks kolm ülesannet, kus tuli pildistada samblikku, jõelooka ja midagi erilist, mis muudab õpilase jaoks Taevaskoja omanäoliseks.
Suure Taevaskoja liivakivisein on kirjuvärviline, milles vahelduvad kollakad, hallikad, rooskasvalged ja lillakaspruunid kihid ja Taevaskojaga on seotud muistendid Vanapaganast, kes leidnud siin mugava elupaiga, seepärast hakkasidki õpilased siis leidma seda omanäolisust.
Tulemused olid võrratud ja pilte üritusest sai palju. 

Taevaskoja fotolaagris osalejate pilt!

ANET PLOOM

 AISLING ANTSI

SUSAN OTS

 

 

LAURA  LÄÄTS

KEVIN GRIHIN

TRINE TÕNISTE