Antsla osakonna tegevus 2010

Eesti Looduskaitse Seltsi Antsla osakonna 2010. aasta tegevuskava.

Aeg	Tegevus	Kokkuvõte toimunust
Jaanuar	Tee- ja kohviõhtu „Meenutame seltsi algusaastaid ja loema vanu dokumente“	P. Grihin ja A.Iher tegid põhjaliku kokkuvõtte 70.ndatest aastatest (mat. On saadetud ka ELKS-i arhiivi) dokumendid seltsi algusaastatest kuni praeguseni on arhiveeritud ka Antsla Gümnaasiumi muuseumisse, kuna seda materjali saavad õpilased tulevikus kasutada oma uurimistööde koostamistel.
Veebruar	Noortekogu ürituse läbiviimise toetamine	Noortekogu üritus toimus 3 päevase laagrina. Noored tegelesid eTwinninguga, projekti koostamisega (projekt on valmis esitamiseks, kuid noored ootavad abi ja juhti) Antsla selts aitas majutuse ja väljasõitude korraldamisel Noortekogu tööd.
Veebr – mai	Noorliikmete osalemine projektis „Tere, Kevad!“	Õpilased osalesid projektis kolme rühmana http://tere.kevad.edu.ee/?aasta=2010&taust=29&valik=pildid&fail=ykspilt&kool_id=264
Märts	Kohaliku seltsi koosolek + KÄÄDRIPÄEVA tähistamine	Käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev), ka ussiliikumise päev - 17. märts. Tähistati Lätiga kokkupuutealal Lõuna-Eestis, kus ta asendab sealkandis tundmatut madisepäeva. Kirikukalendris on see püha Gertrudi surmapäev. Väga oluline oli käädripäeval usside ja putukate tõrjumine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras). Töökeelud. Ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida. Loodus. Karu keerab end käpuli, putukatel ja ussidel tuleb elu sisse, siga hakkab end ise toitma. Meie küll suue ega putukaid ei tõrjunud, kuid kui juba selline ussikeste päev on vanarahva seas populaarne olnud, siis arvasime meiegi, et tähistaks nende päeva, mis see inimene ikka erinev on – eks ikka ka üks väike ussike. Ka Antsla selts on väike kogum suures seltsis.
Märtsis	Polnud planeeritud	Märtsis osalesima jäljeretke matkamängus http://www.vvvs.ee/90/?view&140
Aprill	Oaslemine kooli looduspäevadel, praktiline tegevus, loeng. Noorliikmete talgupäev. 3. ja 5. klasside teeäärte korrastamine Antsla valla piires Õpilasettekanded seltsi liikmetele	Oaslemine kooli looduspäevadel, mis oli KIKi projektist rahastatud. Noorliikmed osalesid traditsiooniliselt talgupäeval. Toimusid õpilaste ettekanded oma uurimistöödest seltsi liikmetele.
Aprill – mai	Osalemine www.rmk.ee viktoriinis	Ei osaletud. Osaleti hoopis kogu aasta jooksul toimunud aastalinnu Punaselg- ja hallõgija 5 erinevas mängus. Kahju vaid, et sellest ei tehtud koolidele mingit kokkuvõtet ega antud tagasisidet
Mai	Looduskaitsepäeva ja -kuu tähistamine ELKS Kagu – Eesti seltside poolt korraldatud fotokonkursil osalemine Pildistamise teema on „Seened“	http://80.235.78.91:8080/galerii/oppetoo/Loodusainete_nadal_2010/
Juuni	Kohalike looduskaitsealade poolt korraldatavates laagrites osalemin. Õppekäik Eesti Lõunatippu. Kagu – Eesti vaatamisväärsustega tutvumine.	Laagris ei osaletud. Matk lõunatippu asendus Alaveski loomapargi, Eesti kodu, Mõniste muuseumi ja Metsavennatalu külastusega. Üritusel osales 3 seltsi. Korraldasime kohtumisürituse Antslast sõitsime ära koos Kanepi seltsi liikmetega ja Mõnistes võttis meid vastu Varstu selts Silveri juhtimisel. Väga lahe üritus oli.
Juuli	Vabariiklikul kokkutulekul osalemine	Kokkutulekul osalesime ja jäime sellega väga rahule. Tore üritus.
August	Õppeekskursioon Pakri saarele (juhul kui KIK projekti rahastab)	Ekskursioon tõesti toimus ja Pakri saar – nii Väike Pakri kui ka julgemate poolt Suur-Pakri on vallutatud. Projekt algas augustis reisiga Pakri saartele. Giid reisil on Ell Sellis. Teel külastati Raja talu miniloomaaeda ja Vaike talu maksiloomaaeda. Reisile osales 50 inimest. Raja talu asub Pärnumaal Saarde vallas Sigaste külas. Raja talus oli külastajatel võimalik näha minishetlandi ja miniappaloosa ponisid, miniveiseid, minisigu, kääbuskitsi, kääbuslambaid, mitut kääbus- küülikutõugu ja paljusid kääbuskanatõugusid. Lisaks miniloomadele ja -lindudele sai näha ka mitmeid suuri kana- ja küülikutõugusid, samuti hanesid, parte, paabulinde, mitut liiki faasaneid ja muidki huvitavaid elukaid. Mitmed looma- ja linnutõud kuuluvad harulduste hulka. Teisena külastati Vaike Maksitalu. Siin tutvuti kitsefarmiga – kitse käitumis- ja toitumisharjumustega, saadi infot tema pidamise kohta farmi tingimustes. Seal kasvatati ka eesti maalambaid. Tutvuti ka hobusekasvatusega, toimus kohalike hobusetõugude esitlus. Pererahvas esitas lühitutvustuse eesti raske-, veo- ja torihobuse aretuse ajaloost. Näha sai väljapanekut perenaise käsitööoskustest – looduslikult värvitud omakedratud lõngad, vaibad, kudumid, vilditud tooted, kodupargitud nahad, klaasimaal, õnnitluskaardid. Perenaine näitas kuidas valmistada käsitsi villast lõnga. Tutvustas taimeda ja seentega värvimise nippe. Kuna talus valmistatakse ka kitsepiimast juustu, siis sai maitsta erinevaid kitsepiimatooteid. Edasi mindi Pakri saarele. Ülevedu Väike-Pakri saarele toimus Kurkse Sadamast Arabella-nimelise kiirkaatriga. Vahemaa sadamast saare randumiskohani on 2,2 meremiili. Sildumine toimus Väike-Pakri lõnuatipus. Pakri saared asuvad 2-3 km Paldiski linnast läänes. Saarte ja laidude kogupindala on 24,7 km². Huvitaval kombel on loode-kagu suunaliste pikerguste saarte suurused nimedele vastupidised: Väike-Pakri pindala on 12,9 km² ja Suur-Pakri 11,6 km². Ilmselt oli väiksema saare Suur-Pakriks nimetamise põhjuseks tollane suurem elanike arv ja paremad põllumaad võrreldes teise saarega. Elu saarel tundus nii mõnelegi Erna retkena. Saare ainukesed liiklusvahendid on traktori – taksod, nendega veetakse nii asju kui ka inimesi. Põliselanikke on saarel 3. Suvel on elenikke rohke. Suur-Pakri on hetkel asustamata. Pääs sinna oli tõeline katsumus, selle sooritasid ainult väike grupp entusiaste. Ületada tuli katkine sild, mis oli 4 m kõrge ja purunenud inim- ning loodusjõudude mõjul. Silla ületajad matkasid kokku umbes 20 kilomeetrit ja turnisid sealsetel militaarsetel jäänustel, kaunil pangal ja taastatavatel ehitistel. Kuna saar on väga hea kivimite ja kivististe õppimise koht, siis teadmised erinevate kivimite ja kivististe kohta, saare taimestikust ja loomastikust täienesid nii suurtel kui ka väikestel matkasellidel. Nii Suurel kui ka Väikesel Pakril saime märgata inimtegevuse jälgi ajaloo vältel. Kuna samaaegselt oli meiega saarel pommirühm, kes tegi kahjutuks militarismi jäänuseid, siis nii mõnelgi korral oli tõeline hirm, et rajalt kõrvale astudes võib midagi juhtuda. Muidugi nii hull see asi siiski ei olevat. Kohalike elanike juttude põhjal olevat saared siiski puhastatud ja lõhkekehi võivat esineda veel vaid roostikes, kuhu inimene ligi ei pääse. Ajalooliselt oli väga huvitav Paldiski, Padise ja Murru vangla ümbrus.
Oktoober	Seltsi kohviõhtu	Kohviõhtuid toimus tegelikult rohkem, kus meenutati toimunud üritusi vaadati pilte ja lobiseti.
Detsember	Kokkuvõte aastast Jõuluõhtu	Liikmete soovil ei toimunud jõuluõhtut.

Tänud seltsi liikmetele

Veel infot: http://www.blogger.com/posts.g?blogID=1631200407375816535

Ülle Anier