"Jaak Jaaku" <viljandi@elks.ee> küsis 15.12.2010 8:29:21

Meil on veel vaja teha aastalõputöö. Vaja meenutada meie Manala sõpru.
Otsida nad ülesse ja panna küünal.
Seltsi kontor ootab ka teateid kadunute ning nende hauakohtade asukohtadest . Kuigi surnuaedades on lund palju ja hauakääpad vaid aimatavad.
Meenutades omi lähedasi on ehk võimalik külastada endisi seltsikaaslasi:

Antsla osakonnast on selliseid inimesi palju. Eraldi tõin välja 

*Olli Antsov -  isiklikult küll kahjuks ei tundnud, kuid tema on inimene, kes Antsla seltsi üldse lõi. Olli on maetud Kasumetsa surnuaeda ja eakamatelt seltsi liikmetelt olen kuulnud tema kohta vaid positiivseid asju. Olli oli energiline, toimekas, heatahtlik. Tore ja hakkaja inimene.

*Paula Pruuli (suri 2009.aastal) - Paula oli üle 90 aasta vana, kui kalpsas meiega kõik retked kaasa ja käis koosolekutel, kuid kui haigeks jäi, siis läkski manalateed. Tema kohta on üks noorliige naljatamisi öelnud, et kui ise 60-selt suudad nii kõbus olla, siis võid õnnelikuna end tunda.

*Erna Kõivisto (suri 2010.aastal) - teotahteline energiapomm. Temaga juba igav ei hakkanud. Oma üritustele kohale tuleku kohta ütles ta ikka, et peab ikka liigutama, muidu ei saa teised üritust tehagi kui tema kohale ei jõua. Siiralt kahju, et teda enam meie reas ei ole.

Paula ja Ernaga juhtus ekskursioonidel alati midagi. Neil oli eriliselt hea oskus enda seikluste kohta nalja visata. Toredad inimesed olid. Antsla noorliikmed jäävad neid kindlasti meenutama.