Antsla, Varstu ja Kanepi selts koos

ELKS Antsla osakonnale plaanitu matk Eestimaa lõunatippu asendus Alaveski loomapargi, Eesti kodu mälestusmärgi, Mõniste muuseumi ja Metsavennatalu külastusega. Üritusel osales 3 seltsi. Korraldasime kohtumisürituse Antslast sõitsime ära koos Kanepi seltsi liikmetega ja Mõnistes võttis meid vastu Varstu selts Silveri juhtimisel. Väga lahe üritus oli.

Alaveski Loomapark pakub võimalust vaadelda loomi võimalikult looduslähedastes tingimustes.
Loomapargi fauna on mitmekesine ja täineb pidevalt uute liikidega. Seepärast on seal võimalik käia tihti ja see ei tekita tüdimust. Loomapargis elab kokku umbes 90 looma ning 28 faasanit.
Loomapargi kõige vanemad elanikud on metssead. Loomapargi lemmikuteks on kindlasti pilkupüüdvad karud, kes esimestena külastajaid tervitavad. Väga tore on aga ka kohtumised kakulistega või hoopis oravate jälgimine. Iga külastaja leiab siin enda jaoks ise toreda lemmiku.

Loomapargist suundusime Mälestuskompleksi EESTI KODU juurde. Siin lugesime infot ja nautisime kena vaadet.

Mõniste muuseumi Püstkojas püüdsime Kiviaegsel viisil tuld süüdata. Paremini sai sellega hakkama 4. klassi poiss Rador Undrus. Püstkoja juures toimus meil ka lõkkeõhtu koos Varstu ja Kanepi seltsiga, kus jõime teed ja grillisime vorste. Tore, et Varstu ja Kanepi seltsi liikmed meiega ühinesid. Siinkohal suured tänud Silverile, kes aitas mul üritust korraldada.

Mõniste muuseumis külastasime ka väljapanekut vanematest kooliga seotud asjadest. See oli vanematele seltsi liikmetele tõeline nostalgija. Nooremate liikmete jaoks oli see väljapanek pigem mõistatustemaa.

Viimane koht mida külastasime, oli Metsavenna talu. 3 tundi kestab viibimine Metsavenna talus, mille käigus tunned end tõeliselt oodatud külalisena.
Esmalt näidatakse stende, millelt saad eelteadmised metsavendlusest Mõnistes. Giid tutvustas metsavendluse olemust, metsavendlust Mõnistes, Metsavenna talus.
Edasi peitis giid end ära ja palus end ülese leida. Koht kus peitust mängiti, oli originaalpunker aidas. Mängiti läbi metsavendade peidupaiga otsimine aidast. Taas oli parimaks otsijaks Rador. Peale metsavendade leidmist meenutas Eha Loorits oma isiklikke üleelamisi aastatest 1945 - 1954. Eha oli pere ainuke tütar, kui ta isa 1945. aastal metsa läks ja 1947. a vabatahtlikult välja tuli. 1950. a sai ikkagi 25 + 5 a Siberit. Edasi käidi seltsi liikmetega läbi maa-alused punkrid. Käidi punkris, tutvusti ajalooliste andmetega "Metsakohina" testimist eesti-läti metsavendade omavaheliste äritehingute korral.

Lapsi lõbustati minitraktori ralliga, kus parimad said olla roolikeerajateks ja võisid teisi sõidutada.
Kui punker üle vaadatud, asusime talutaresse, kus sõime kartulit või ja morsiga.
Õhtust jäid ka meelde Metsavenna laulud. Laulsime endise Härmiku metsavendade orkestri laule. Kõikidele osalejatele kingiti väike laulik.

Suured tänud osalejatele Antslast, Varstust ja Kanepist.

Ülle Anier